Neljas koolinädal

25. päev -6 °C, Elverum

Täna sporti ei teinud ja olime ainult sees. Oli üks 6-tunnine loeng, Outdoor life, millest esimesed kaks sisustas Gaute ja ülejäänud neli Lise. Vahepeal olid ikka väikesed jalasirutamise pausid ka, nii et päris kuus tundi ei pidanud ühe koha peal istuma. Konkreetset lõunapausi ei olnud ja nii sõimegi kõik loengus siis, kui heaks arvasime, mulle ikka nii meeldib see vaba õhkkond siin koolis. Täna leidsin koridorist kuumaveeautomaadi, nii et vajadusel saaks ka sooja pakkisuppi süüa või teed teha või mis iganes. Unekas ei jäänud siiski tulemata ja ühest neljani ma veidi nokkisin, sest silm tahtis vägisi kinni vajuda. Kuna jõudsin viimasena kooli, siis lauda mulle enam ei jätkunud ja seetõttu oli ka veidi ebamugav istuda, tool mulle õnneks toodi. 

Gautega arutasime läbi meie eelmisel nädalal toimunud suusamatka. Igaüks sai öelda enda kõige positiivsema ja negatiivsema asja selle juures. Kõigil olid need suhteliselt sarnased, ainult ühel grupil oli olnud veidi sisepingeid, kuid ka need leidsid lahenduse.  Ukraina tüdrukud said natuke võtta, sest neil oli kombeks iga asja peale jah öelda, kuigi tegelikult aru ei saanud. Üritati neile selgeks teha, et võib julgelt tunnistada, kui aru ei saa, sest siis seletatakse teiste sõnadega, aga aru peab saama. Rääkisime ka portfooliost, mis tuleb hiljemalt 29. veebruariks esitada.

Gaute läks ära ja asemele tuli Lise. Lise tutvustas meile Norra igameheõigust (allemannsretten). Siin on seadused veidi rohkem looduses liikuja kasuks kui Eestis. Norras on sul õigus liikuda kõikjal va kultiveeritud maal, milleks on põllud, karjamaad, aiad ja muud inimrajatised. Kuigi istutatud mets on samuti inimese kaasabil tekkinud, siis seda kultiveeritud maaks ei loeta. Samuti võid sa liikuda põldudel ja karjamaal 15. oktoobrist 30. aprillini, aga ainult siis kui maa on külmunud ja need lume all on. Mõnikord, kui omaniku maal asub eratee või eraparkla või mõni muu rajatis, mida puhkamiseks kasutada saab, siis on tal õigus selle kasutamise eest sümboolset tasu nõuda, mis on umbes 1,6€, aga kui selleks on suusarajad, siis raha küsida ei tohi.

Eestis pead sa näiteks oma nopitud mustikad või seened kohe ära andma, kui maaomanik sind neid tema valdustes korjamas avastab ja ta seda nõuab. Siin võid sa aga marju, taimi, lilli ja seeni korjata ka eraomanduses oleval maal, ainult pähkitega on teine lugu, neid võid võtta ainult koha peal söömiseks, kaasa vedada ei tohi, ka mitte riigimetsast. Samuti on piirangud murakatele, kui sa neid Tromses, Nordlandis või või Finnmarkis korjad. Süüa tohid, aga kaasa võtmiseks on maaomaniku luba vaja. Need on põhjapoolsed alad ja seal on murakad ellujäämiseks olulised asjad, seega on omanikul eelisõigus. Mujal Norras aga korja ka murakaid nii kuidas süda lustib.

Ka telgi võid püstitada peaaegu igale poole, ka omanikuga maale, küll mitte kauemaks kui 48 tundi ja majadele ja cabinitele mitte lähemale kui 150 meetrit. Muidugi suurema grupiga minnes on ka siin luba vaja. Meie oma seltskonnaga nimelt kämpisime eraomanduses maal ja kool pidi selleks maaomanikult luba küsima. Lõket võib teha igal pool, aga 15. aprillist kuni 15. septembrini metsade läheduses ainult selleks ette nähtud kohtades. Eks siin loodetakse kainele mõistusel ja kehtib samuti mõtlemine, et kui oma laagrist lahkud, siis see selline välja näeks nagu keegi seal kunagi käinud ei oleks. Kuigi tuleb siingi ette, et inimesed oma läbu hiljem ära ei likvideeri.

Jahil käimisega on nagu meilgi, esiteks tuleb sul läbida kursused ja teenida välja jahiluba. Relvale on samuti luba vaja, aga selle hoiustamisreeglid on päris karmid. Nimelt sa ei või hoida relva kodus ühes tükis, üks jupp peab olema ühes kohas luku taga, teine jupp teises kohas ja kolmas jupp kolmandas kohas. Maainimesed muidugi eiravad neid reegleid ja neil vedeleb jahirelv ikka ühes tükis kuskil diivani taga. Merest võib kala püüda ilma loata. Siseveekogudest püüdes on nagu meilgi, et saad endale mobiiliga näiteks päevapileti osta. Et propageerida kalapüüki laste seas, siis alla 16-aastased luba ei vaja. 

Koeraga looduses liikudes peab ta nööri otsas olema 1. aprillist kuni 20. augustini ja seda seetõttu, et sellel ajal on lindudel pesitsemisaeg. Eestis peab metsas käies koer kogu aeg kinni olema. Igasugustele veekogudele, lahtedele ja randadele on sul õigus ligi pääseda. Üritatakse siingi erinevate siltidega inimesi peletada, aga see pole legaalne. Samuti on sul õigus kasutada paadisildu, mis kellelegi kuuluvad. Eestis on paadisild püha ja sinul sinna asja ei ole kui see just sulle ei kuulu. Saime ka kõik rääkida igameheõigusest oma kodumaal ja suuresti on see sarnane igal pool, mõnel pool rangem, mõnel pool leebem. 

Järgmiseks rääkisime friluftslivist (outdoor life norrakeeli) ja sellest, kes sellega Norras peamiselt tegelevad. 92% norralastest on sellega mingil määral tegelenud ja keskmiselt veedab norrakas 108 päeva aastas väljas ning tegeleb seal mõne aktiivse tegevusega. Päris märkimisväärne number mu meelest. Esikohal on matkamine ja jalutamine, järgnevad mägirattasõit, paadisõit, suusatamine, marjakorjamine, kalapüük jne. 

Lise näitas meile erinevaid graafikuid, kuidas on seotud omavahel inimeste sissetulekud, haridus ja friluftsliviga tegelemine. Noored 30-35-aastased haritud mehed on kõige aktiivsemad. Graafikutest võiski välja lugeda, et mida kõrgem on haridus ja mida suurem sissetulek, seda rohkem looduses aega veedetakse. Norras on 5 miljonit elanikku ja sellest ainult 1 miljon elab maapiirkondades ning kõige akvtiivsem grupp ongi keskmise suurusega linnas elav haritud keskklass. 

Ja saigi see pikk päev läbi ning väga informatiivsed kuus tundi olid need. Homme on veel pikem päev, algab juba kaheksast ja kestab neljani. Sporti jälle ei tee, vaid hakkame midagi planeerima, aga ma ei tea veel mida. Ilm on taas talviseks kiskunud ja maa jälle valge. Täna tegin ka oma selle aasta esimese lõunauinaku, mis pigem oli õhtuuinak. Siit järeldused, et igasugune toas ühe koha peal passimine väsitab mind, samal ajal kui füüsiline tegevus õues mulle energiat juurde annab. Loodan, et õige pea jälle õuelainele tagasi pöördume. Nüüd pean minema ja endale homseks mäesuuruse hunniku võileibu tegema, et homme see 8 tundi kuidagi üle elada.