27. päev -3 °C, Elverum
Täna otsustasin taas sihitult kõndima minna, mu perekond juba teab, et seda on mulle meeldinud teha sünnist saati. Seekord läks paremini ja miilits mind otsima ei pidanud tulema ning leidsin kenasti ise kodutee üles. Ilm oli kena, päike paistis ja enne, kui teadmatusse tormasin, külastasin ka saart. Sinna ma olen tavaliselt alles loojanguks jõudnud, seega oli hea vaheldus seda kohta ka siis näha, kui päike veel kõrgel. Sumpasin lumes, sest rajad olid juba nähtud ning jõekaldal leidsin lagunenud ehitise. Veidi turnimist ja olingi suurepärases kohas, kus oli täpselt õige koht väikeseks kohviks ja lõunaeineks. Vaade oli üle mõistuse ja ega enam ära minna ei tahtnudki, kuid eesmärk oli siiski mõned kilomeetrid kõndida. Täna väga palju ei kõndinud, 11 kilomeetrit ainult.
Täna otsustasin taas sihitult kõndima minna, mu perekond juba teab, et seda on mulle meeldinud teha sünnist saati. Seekord läks paremini ja miilits mind otsima ei pidanud tulema ning leidsin kenasti ise kodutee üles. Ilm oli kena, päike paistis ja enne, kui teadmatusse tormasin, külastasin ka saart. Sinna ma olen tavaliselt alles loojanguks jõudnud, seega oli hea vaheldus seda kohta ka siis näha, kui päike veel kõrgel. Sumpasin lumes, sest rajad olid juba nähtud ning jõekaldal leidsin lagunenud ehitise. Veidi turnimist ja olingi suurepärases kohas, kus oli täpselt õige koht väikeseks kohviks ja lõunaeineks. Vaade oli üle mõistuse ja ega enam ära minna ei tahtnudki, kuid eesmärk oli siiski mõned kilomeetrid kõndida. Täna väga palju ei kõndinud, 11 kilomeetrit ainult.
Tareke
Ka sellistes elati
Tere!
Jalgrattaga ei või endiselt
See lagunenud ehitis
Lõuna
Söön...
...ja imetlen
Ühelt poolt
Teiselt poolt
Paremal paistab mu söökla
Velkommen, velkommen
Kõndisin üle teise silla ja hakkasin astuma. Kodus olin oma iPodi uut muusikat täis laadinud, seega mõnus oli minna. Jalutasin läbi kiriku surnuaia, haiglast mööda ja valisin need tänavad, mis kõrgemale tõusid. Lootsin seda kaudu metsani jõuda, sest kaugelt oli näha, kuidas mets majade kohal kõrgus. Tõusin muudkui kõrgemale ja üks hetk olingi puude vahel. Sealt läks rada veel üles ja järsku olin mingi kaitserajatise juures. Olin täpselt õigel ajal õiges kohas. Täiesti juhuslikult olid jalad viinud mind Elvereumi kõrgeimasse kohta. Päike parasjagu loojus ja see pilt, mis avanes, oli lihtsalt kaunis. Terve Elverum oli peo peal.
Põdrapere
See puukirik
Haigla
Täitsa suvaline tänav
Täitsa suvalised majad
Koha nimi oli Christianfjeld festning ehk Christjanfjeldi kindlus ning kunagi oli seal ka reaalne kindlus, mis ehitati aastal 1683. Enam seda muidugi pole ja sinna on rajatud mingi tänapäevasem ehitis, mille otsas on antennid ja mobiilimastid. Alles olid vaid müürivaremed. Kahurid olid ka, aga needki on vist uuema aja kraam. Tegin ka pilte, aga kuna mul on selleks ainult mobiil ja valgus oli kadunud, siis need ei ole just suurepärased jäädvustused. Pean sinna kindlasti mõnel päikesepaistelisel päeval tagasi minema. Natuke aega ahmisin sisse neid vaateid ja võtsingi sammud linna poole tagasi.
Teepeal külastasin kohalikku kaubanduskeskust ja soetasin endale 5€ eest kolm paari õhukesi kindaid, et oleks jälle mida kaotada. Tulin siia viie paari kinnastega, kaks paari paksemaid ja kolm õhemaid. Paksud on õnneks alles, aga ühed mustad õhukesed unustasin kohe tulles Rygge lennujaama kinnisesse alasse ja siis vahepeal kaotasin neid ükshaaval ja nüüdseks oligi alles ainult üks pruun ja üks roosa kinnas. Need aga ei matchi omavahel eriti hästi ja nüüd mul on jälle kolm paari kindaid, mille mõlemad kindad on ühte värvi. Oh, ma kujutan ette, kui huvitav see kindajutt praegu oli. Ega mul rohkem polegi midagi öelda, homme on jälle vaba päev ja siis juba uued seiklused.
Info
Loojub
Kahurike
Tagasi linna
Teepeal külastasin kohalikku kaubanduskeskust ja soetasin endale 5€ eest kolm paari õhukesi kindaid, et oleks jälle mida kaotada. Tulin siia viie paari kinnastega, kaks paari paksemaid ja kolm õhemaid. Paksud on õnneks alles, aga ühed mustad õhukesed unustasin kohe tulles Rygge lennujaama kinnisesse alasse ja siis vahepeal kaotasin neid ükshaaval ja nüüdseks oligi alles ainult üks pruun ja üks roosa kinnas. Need aga ei matchi omavahel eriti hästi ja nüüd mul on jälle kolm paari kindaid, mille mõlemad kindad on ühte värvi. Oh, ma kujutan ette, kui huvitav see kindajutt praegu oli. Ega mul rohkem polegi midagi öelda, homme on jälle vaba päev ja siis juba uued seiklused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar