Kisub kevadeks

35. päev 2 °C, Elverum

Ilmateade ei valetanud ja täna oligi suurepärane ilm. Kui ma hommikul kooli suuskade järgi läksin, siis tundsin, kuidas päike kintsu soojendas. Linnud ka laulavad nagu oleks pesitsusaeg juba ukse ees. Ma küll ei tea, mis ma nende suuskadega peale hakkan, sest lund praktiliselt ei ole enam, aga võib-olla viitsin need Lillehammerisse kaasa vedada, et saaksin seal nendega oma vaba aega sisustada. Seal võiks nagu lund olla, sest kuskil need sportlased peavad ju suusatama. 

Kooli minnes nägin sõjaväelasi, kes olid vist teel pikemale ellujäämisrännakule. Ja ega selles polegi midagi imelikku, sest siin on sõjaväebaas ja nende lasekahrjutusala on kohe kooli taga, nii et paugud käivad kogu aeg. Kusjuures mul võttis mitu nädalat aega, et sõjaväelased ja paugud omavahel kokku viia, seni muudkui nuputasin, et mis toimub. Alguses arvasin, et siin on inimesed ilutulestikuga sama hulluks läinud nagu Eestis, siis arvasin, et rongid ja üks päev siis mõtlesin välja, et need on püssipaugud. Relvadega vendi samas nägin juba esimesel päeval. Väga pikaldane olen ikka.

Sõdurid

Selleks, et suuski kätte saada, pidin kell 8 ärkama. Mõne jaoks on see normaalne aeg, mina aga vabal päeval vabatahtlikult nii vara ei ärka.  Suusad ja ilus ilm olid piisavad motivaatorid, et mind voodist välja saada. Postkastis oli teade, et mulle on pakk. Millegipärast eeldasin, et siin on ainult üks postkontor, teisel pool jõge, aga kui ma lõpuks sinna jõudsin, siis selgus, et siin pool jõge on ka ja minu pakk on just selles. See aga oli juba suletud kui mina kohale jõudsin. Seega ma ei tea, mis pakis on, aga ma tean, kes selle saatis ning kasutangi kohe juhust ja tervitan Mari-Anni. 

Täna oli eesmärk lihtsalt õues olla, kõndisin muidugi ka, umbes 9 kilomeetrit, aga rohkem vahtisin niisama ja pildistasin. Sõin ka muidugi, sest ma olen siin kogu aeg nii näljane. Hetkel ka ootan, et keedumunad jahtuksid ja saaksin endale võileivad teha, kuigi alles nagu oleks söönud. Käisin jälle saarel ja kindluse juures. Kuna lund on vähe, siis pääsesin kohtadesse, kuhu varem ei saanud ja leidsin radu, mida enne ei olnud näinud. Söögipausid tegin juba tuttavates kohtades ja nii see päev mul möödus. Hiljem sain veel korra sakslase Michaeliga kokku ning panime kõrvaloleva ühika koridoris korra telgi püsti, et homme piinlikku olukorda ei satuks kui Norra lastele telgi püstitamist hakkame õpetama.

Moes ka tänapäeval

Ronisin rõdule

Kuhu lumi kadus?

Nagu Eestis

Siin ka

Kevad ei ole kaugel

Mu einela

Väga rammus Norra kook

Ikka see Glomma ja see sild

Jää läheb ja tuleb

Lõkkeplats

Päike

Matemaatika

Ujumiskoht

Glomma

Glomma

Glomma

Aiad nagu Eestis

Hea koht, kus õlut rüübata

Bad boys

Kask 

Mänd

Jälle Karlovas

Kõrgel

Söön

Taga need mäed

Ka hea koht, kus õlut rüübata

13. märts tulen Eestisse, kõik lennu-, rongi- ja bussipiletid on ostetud ning lennupiletite ostmisega ei saanud ma taas ise hakkama. Aga mul oli abiline ja tervitused lähevad teadagi kellele. Ainult kuu aega veel ja ma saan lõpuks näha oma inimesi. 

Varsti näeme