Neljas olümpiapäev

43. päev -5 °C, Lillehammer

Ühtlasi ka neljas päev pesemata. Pean ütlema, et niiskete salvrättidega enda puhastamine ei anna enam sellist efekti kui esimesel päeval. Ka üks ja sama soe pesu on mul seljas juba neljandat päeva, sest kahjuks ei ole ma nii rikas, et endale mitu paari soetada. Tegelikult on mul kõik riided seljas neljandat päeva ja kaks päeva on veel. Sokke vahetan kahe päeva tagant, sest ka neid on mul ainult kolm paari. No tegelikult on ikka rohkem, aga neid, mis sooja hoiavad, on kolm. Päris rõve olemine on. Mütsi võtan ainult hommikul peast ära, kui nägu ja hambaid pesen ja saapad eemaldan ainult ööseks, sest internetipunktis ma seda enam hästi teha ei taha.

Öö möödus hästi, ei olnud külm ega palav. Õhtul suutsin muidugi oma magamiskoti seest veidi märjaks teha, sest keerasin oma kuumaveepudelile korgi lohakalt peale. Kuna vesi oli soe, siis ei saanud kohe arugi, mõtlesin, et higistan nii hullult. Kui lõpuks kohale jõudis, siis sokk pudeli ümber oli läbimärg. Viskasin selle magamiskotist välja põrandale, kus see hommikuks ära jäätus. Tundub, et sain õigel hetkel jaole, sest mu magamist see ei seganud. Ärgates oli magamiskott pea ja näo juurest märg, sest öö jooksul mu hingeaur lihtsalt kondenseerus sinna. 

Lavvust ronisin välja umbes kümne paiku ja rituaal sama, mis eelnevatel päevadel, kiire kohv ja seejärel suundusin avalikku tualetti endast inimest voolima. Veetsin seal ikka päris kaua aega, võtsin kohe meelega maru rahulikult, sest sain seal samal ajal enda mobiili laadida, mis pidevast õues viibimisest üsna ruttu tühjaks jookseb. Pärast seda ei olnudki enam aega midagi muud teha kui tagasi laagrisse minna, et olla valmis enda kursusi läbi viima, mida me loomulikult teha ei saanud, sest DNT tüübid unustasid vist info online'i üles panna. Seetõttu mõtles Gaute, et võiksime neid kursuseid üksteisele teha, üks tüüp Rumeeniast oli ka parsjagu külas, seega natuke talle ka. Tilli loeng varjualuse ehitamisest ajas mind lihtsalt närvi, aga Rebeca sõlmeloeg oli väga huvitav. Oskan nüüd köite ja erinevate sõlmede abil üsna stabiilse silla üle jõe ehitada. Pool kuus lasti vabadusse ja siis polnudki enam muud teha kui tiir linna, et endale kana juurde soetada ja siis lavvust läpakas haarata ja siia tulla.  

Eilne õhtu oli ka muidugi taas üsna "huvitav". Mu kõrvad jooksevad konkreetselt sitavett, sest mingid tüübid lihtsalt häälitsevad pidevalt. Pole nagu midagi öelda, aga suu kinni seisa ja siis lihtsalt huilgavad, ohivad, lalisevad või kordavad mingit sõna sada korda. Nagu oleks 6-nda klassiga väljasõidul ja ma ei liialda. Eriti üks vend kohe suudab ja ma ei tea, kaua ma seda veel vaikides taluda suudan. Ei taha nagu midagi öelda ka, sest teisi ei paista häirivat ja ei taha tüli üles kiskuda. Proovisin teist taktikat ja kritseldasin niisama mõned tunnid oma märkmikusse ja see aitas üllatavalt hästi end ümbritsevast eemaldada. Kaks ööd veel ja saan ennast ja riideid pesta ja pea enam enne magama minekut endale teki alla vett kaasa keetma. Ja mis kõige toredam, ma ei pea vähemalt nädal aega enam kellegi lolli loba taluma. Ma tunnen juba, kuidas ise ka lollimaks muutun ja oma huumorimeelt kaotama hakkan. 

Nii me siis elame, minu jalad Nico näos

"Pesen" sokke