Tagasi koolilainel

53. päev -3 °C, Elverum

Läbi häda ja vaeva sain eile oma portfoolioga ühele poole. Kell 12 õhtul laadisin üles, seega tervelt 10 tundi enne tähtaega. Magama kohe ei raatsinud minna, vaatasin veel ühe seeria mingit sarja ja pärast ei tulnud enam und. Pea oli mõtteid täis ja nii ma keerutasin end seal voodis poole ööni ja kell 7 oli juba äratus. Päeval andis muidugi see end tunda ja koolis olin kergelt öeldes zombi. 

Koolipäev oli mõnus, sai nii uusi teadmisi kui sporti. Täna räägiti meile grupi arengust ning tutvusime nii lineaarse kui tsüklilise mudeliga. Mõlemale mudelile on iseloomulikud erinevad arenguastmed. Ehk siis arutlesime selle üle, kuidas grupis suhted arenevad. Näiteks lineaarse mudeli puhul saab kõigepealt grupp kokku ning kõik proovivad seal oma kohta leida. Siis kerkivad pinnale isiksustest tingitud konfliktid, seejärel toimub enesekehtestamine ja uute reeglite paika panek ning lõpuks kõik normaliseerub ja grupitöö hakkab sujuma. Inglise keeles nimetatakse seda faasi, kus tekivad konfliktid, storming stage'ks ning Gaute väitel on konfliktide ilmnemine grupis vältimatu. 

Tsükliline mudel tuleb mängu pigem siis kui tegu on lühema ajaperioodiga ja ega see väga sellest esimesest tegelikult ei erinegi. Grupp saab kokku, kõik kobavad ettevaatlikult pinda, tekivad esimesed grupisisesed grupid ja konflikte üritatakse veel vältida. Üks hetk illusioonid kaovad ja ilmnevad esimesed julged, kes kompromissidega nõus ei ole ning ongi esimesed konfliktid platsis. Seejärel kõik taas normaliseerub ja koostöö hakkab sujuma ning kõige produktiivsem ongi grupp just selles faasis. 

Mulle tundub, et paarisuhetes toimub areng üsna sarnaselt. Alguses on kõik viisakas ja tore, kobatakse pinda ning ühel hetkel tekivad esimesed lahkhelid. Purunevad illusioonid ja algab enesekehtestamine ning kui hästi läheb ja suudetakse oma ego taltsutada ning teise isiksusest tekkivate erinevustega leppida, siis peaks lõpuks jõudma faasi, kus kõik jälle normaliseerub ning koostöö hakkab sujuma. 

Pärast saime õpitut kohe ära kasutada ning pidime oma Lillehammeri grupiga analüüsima meie grupisiseseid suhteid olümpiamängude ajal. Ma ei tea, kas asi oli selles, et aeg ei olnud piisavalt pikk või polnud me piisavalt palju ninapidi koos, aga seda faasi, kus konfliktid tekivad, meil ei esinenudki. Kindlasti oli asju, mis kellelgi närisid, aga ju me olime kõik liiga viisakad, et neid jutuks võtta. Sest ma tean, et minul küll olid mõningad asjad, mis ei meeldinud, aga samas ei suutnud need mind nii närvi ka ajada, et oleksin tahtnud sellest teema tekitada. Võib-olla, kui oleks nädala veel pidanud niimoodi olema, oleks lõpuks ka kõigil midagi öelda olnud. 

Päev lõppes uisutamisega ning täna õppisime hokit mängima. Kahju, et ma seda lapsena teha ei saanud, sest avastasin, et täitsa minu mäng on. Uiskudel tunnen end päris vabalt ja probleeme ei valmista ka tagurpidi uisutamine. Ilm oli ka taaskord väga ilus. Siin ongi tegelikult enamasti ilus ilm ja suurem osa päevadest paistab päike. Iga päevaga on järjest rohkem kevadet tunda ning täna kell 7 ärgates oli väljas juba valge.

Osa seltskonnast

Olen endale vist klaasikillu jalga astunud, sest juba teist päeva on imelik kõndida. Ei ole otseselt väljakannatamatult valus, aga imelik on astuda ja nagu mingi padjake oleks talla all, sest on kergelt üles paistetanud. Uurisin oma tallaalust, aga midagi näha ka ei ole, kuid üks hetk pean vist ikka selle operatsiooni ette võtma. Nõela mul muidugi ei ole, aga on 80-kraadist viina, millega desinfitseerida. 

Portfoolio

52. päev 1 °C, Elverum

Tänane päev on tervenisti portfoolio nahka läinud. Arvasin, et saan seda ka homme teha, aga tähtaeg on hoopis hommikul kell 10, mitte õhtul. Peaaegu on valmis, aga jubedalt venib ikka see mu käes. Portfoolio peab sisaldama üksikasjalikku ülevaadet minu esimese ööbimisega matka kohta. Siis on vaja arutleda nii endale kui grupile seatud eesmärkide üle, millised need olid ja kui hästi neid täita suutsime. Lõpetuseks veel väike arutelu selle üle, kuidas vabas õhus viibimine ja kontakt loodusega meie tervisele hea on. Ja kuigi see on minu nägemus matkast, siis millegipärast on ikkagi kohustus ka muud kirjandust kasutada ja see teeb selle asja veel eriti tüütuks. Eesti keeles oleks see vägagi kerge ülesanne, aga inglise keele oskus mul veel nõnda hea ei ole, et muudkui aga kirjuta. Pidevalt pean mingite sõnade õigekirja kontrollima ja mõned laused üldse ümber mõtlema, sest ei suuda neid inglise keelde panna. See kõik aga võtab mul meeletult aega ja mu pea on juba paks otsas. Lähen nüüd ja jätkan oma kodutööd.

Tubasel lainel

51. päev -1 °C, Elverum

Täna pole ma suurt muud teinud kui üritanud oma portfooliot kirjutada. Väga kaugele ei ole jõudnud, hetkel on valmis vaid tiitelleht ja veidike teksti. Ega seal midagi keerulist ei ole, vaja on lihtsalt oma eestikeelne tekst inglise keelde panna ja veel nipet-näpet, aga laiskus on kallal ja internet segab. Magasin ka muidugi pool päeva maha, sest tervis ei ole veel päris korras ja keha vajab vist taastumist. 

Postkastist leidsin paki ja tervitused lähevad Jaanale. Järgmine nädal algab jälle kool ning reedel on kolmas praktikapäev kohalikus keskkoolis. Jah, endiselt ei ole midagi asjalikku öelda, sest kui ikka toast välja ei lähe, siis pole ka millestki kirjutada. Aga kõik päevad ei olegi vennad ja küll minu elugi varsti jälle põnevamaks muutub. Mõttes olen juba Tartu lainel ja millegipärast on ajal komme venima hakata kui midagi väga ootad. Ma tegelikult olen teadlik küll, et aeg ikka sama kiiresti kogu aeg liigub.

Eesti pidu

50. päev 1 °C, Elverum

Eile oli väga lahe. Pidu kukkus kenasti välja, kõlas Eesti muusika ja pidutseti ikka Eesti moodi. Kohe sisse tulles ulatati pits Viru Valgega ja kõik jõid ning kiitsid. Kiluvõileibu ei pakutud, aga kartulisalat viineritega oli täitsa olemas, samuti Eesti lipuvärvides kook. Kui kõik olid juba veidi švipsi jäänud, panime nad võistkondadena viktoriini lahendama. Oli teravamaid ja mitte nii teravaid isendeid. Me ise arvasime, et ehk on küsimused liialt lihtsad, aga mõne jaoks olid liigagi keerulised. Üks võistkond, kus olid norrakas, sloveenlane ja hollandlane, soovisid, et aitaksin neid kaardil Eesti leidmisega. Ütlesin, et võin neile näidata, kus Holland, Sloveenia ja Norra asuvad ja said vist vihjest aru küll. Ega ma ei arvagi, et kõik peaksid kursis olema Eesti asjadega, aga vestluse käigus on enamus neid asju korduvalt jutuks tulnud ja see näitab ainult seda, et tegu ongi pealiskaudsete inimestega ja kedagi tegelikult ei huvita, mida sa räägid. Muidugi on ka erandeid, näiteks Nico ütleb mulle alati eesti keeles tere ja mõned väljendid on ta täiesti vabatahtlikult ise ära õppinud. Näitan viktoriini küsimusi teile ka, kuigi mina ei mõelnud neist ühtegi välja, see au läheb Kristiinale ja Liisile. 

1. Where is Estonia? Mark it. 

2. How many people live in Estonia? 

• 2.3 million
• 1.3 million
• 5.3 million

3. Was Estonia part of Soviet Union in the past? 

• Hell yeah
• Hell no

4. What’s the capital of Estonia? 

• Riga
• Tallinn
• Vilnius

5. Who of these people live in the capital of Estonia? 

• Annika
• Liis
• Kristiina 

6. Which group Estonia belongs to?

• One of the most religious countries in the world
• One of the least religious countries in the world
• Somewhere between

7. Name Estonia’s flag colors in the right order starting from the top and what do the colors mean? 

8. What is Estonia famous for? 

• There are over 200 castles in the Estonia, which makes it the most castle-rich country in Europe. Estonia is also the #1 alcohol drinking country in Europe. And Estonia has the widest waterfall in Europe - 249 m - though the height is just 2 m. 
• Estonia is the country that is the most widely covered with Wifi in the world, was the first to allow online voting in a general election, all medical records are online, sign all the documents online, and it has more start-ups per person than Silicon Valley in California
• Estonia has the most heavy metal bands per capita in the world. The dark winter surely plays a major role in this attachment to suicidal lyrics and double bass drum. There are 54 metal bands per 100 000 inhabitants.

9. Which of these weird sports originates from Estonia? 

• Kiiking - swinging 360 degrees on a swing-set
• Yukigassen - basically a huge snowball fight
• Ferret-legging - you have to keep a ferret in your pants for as long as possible

10. Which of these languages is the most similar one to Estonian? 

• Russian
• Latvian
• Finnish

11. How many official languages are there in Estonia? 

• 1 language. It’s ………………..
• 2 languages. They’re …………………... and ……...…………….
• 3 languages. They’re ………………......, ……….…………. and ……...…………….

12. Which Olympic game was the most successful for Estonia, why and in which sport? 

• Athens 2004 Summer Olympics- three medals in…………...
• Torino 2006 Winter Olympics- three medals in……………
• Salt Lake City 2002 Winter Olympics- three medals in……………

13. What is the Estonian highest hill and how high is it? 

• Aukščiausia kalva …...
• Gaiziņkalns…...
• Suur-Munamägi…...

14. What does the Estonian´s campaign “Let's Do It” mean?

• Let´s get rid of poverty
• Let's get this party started
• Let's clean up all the world from garbage

15. Extra points question - name famous Estonians.

Pärast viktoriini arvasid Liis ja Kristiina, et nüüd on hea mõte ujumisriided selga panna ja õue lumme hullama minna. Noh, et see meil selline sauna juurde kuuluv traditsioon Eestis. Minut aega pidid kõik vastu pidama ja kuna mul ujumisriideid ei olnud, siis mina võtsin aega. Pits Vana Tallinnat sisse ja minek. See oli ikka väga naljakas vaatepilt, kari ujumisriietega inimesi Norra kortermaja taga kiljumas, karglemas ja kukerpallitamas. Hiljem ei tundnud keegi enam oma varbaid. 

Suhtlen juba täitsa vabalt, need kuus päeva Lillehammeris tulid mu inglise keele oskusele igati kasuks. Kui enne rääkisin lihtlausetega ja pigem vähem kui rohkem, siis nüüd suudan juba pikki vestluseid maha pidada. Huvitav oli kuulda esimese grupi muljeid Lillehammerist, sest neil nägi kogu see asi veidi teisiti välja kui meil. Esiteks sattusid neile need kõige külmemad ööd ja teiseks ei olnud neil vaba aega peaaegu üldse. Kui meie saime ikka sealt laagrist üsna tihti minema, siis nemad pidid kogu aeg lõkkevalves olema. 

Õhtu edenedes jäi mõni päris purju ja muutus seetõttu ka ehk veidi liiga avameelseks. Mu buddy Jonas rääkis mulle, et Norras on kolme tüüpi mehi ja igal tüübil on oma sebimistaktika. On meeleheitel mehed, kes sebivad kõike, mis liigub ja jäävad üldjuhul tühjade kätega. On kõrgendatud enesehinnanguga mehed, kes arvavad, et oled õnnega koos kui temasugune sind üldse kõnetab ja siis on tavalised ausad poisid ja sinna gruppi arvas Jonas ennast kuuluvat, aga ma seaks selle väite veidi kahtluse alla. Tundub, et mul on siin olles olnud kokkupuude kõigi kolme tüübiga, kuigi selles aususe osas ei saa päris kindel olla, sest seda ei tea niikuinii kunagi. 

Igatahes oli huvitav õhtu ja Liisil ja Kristiinal õnnestus see üritus väga hästi. Läbi õhtu kõlas pidevalt terviseks ja oi kui palju nalja see sõna endiselt välismaalastele teeb. Ukraina tüdrukutega sain oma vigast vene keelt harjutada ja sellega neil tuju heaks teha. Täna annab eilne tunda, seega olen ainult söönud ja niisama olesklenud. Homme tuleb asjalikuks hakata ja oma esimese portfoolioga algust teha, sest tähtaeg on juba esmaspäeva õhtul. 

Peole

49. päev 1 °C, Elverum

Mul ei ole midagi öelda ja kirjutan rohkem selleks, et linnuke kirja saada. Ostsin täna Tallinn-Tartu-Tallinn bussipiletid ära ja paari tunni pärast sain e-maili, et üks lennuaeg muutus. Mulle kohe viskab kive kodaratesse viimasel ajal. Ma olen nii väsinud sellest asjaajamisest e-maili teel, igasugu pangakontorid ja telefoniesindused paluvad mul kontorisse tulla kui olen neile just kirjutanud, et ma elan ajutiselt Norras. Umbes tunni pärast lähen eilset Eesti sünnat tähistama, seega homme on oodata vähe sisukamat postitust. 

Haige

48. päev -2 °C, Elverum

Head Eesti sünnat, mu kallid sõbrad! Olen jätkuvalt haige. Kuus ööd õues elamist murrab isegi minusuguseid. Kraadiklaasi mul õnneks ei ole, seega pole võimalik endale ka palavikku külge mõõta, aga nina on jätkuvalt kinni ja kurguvalu pole ka kuskile kadunud. Nagu eile kinos selgus, siis pooled meie kursuselt on haiged ja ülejäänud jäämas. Oleks mul täna parem enesetunne olnud, oleks õue läinud ja oma Eesti lipukesega mõne fotosessiooni korraldanud, aga pole üldse jaksu ja tahtmist midagi teha. Vaevaliselt suutsin end poodi ajada, et endale mett, sidrunit ja ingverit osta. Poes oli päris naljakas, seal on pidevalt kassas üks ja sama noormees ja ta on alati hästi viisakas ning täna sattus kuidagi nii, et olime poes ainult kahekesi. Pakkisin rahulikult oma asju kotti kui ta lambist hakkas mind küsimustega pommitama. Mida ma teen siin, mida ma õpin, kus õpin, miks õpin, kaua õpin, kust ma tulen, kas tõesti viitsisin terve selle maa maha reisid, et siia õppima tulla, kas meeldib, kuidas meeldib jne. Mõtlesin, et ei saagi enam tulema sealt. Väga naljakas, tahaks Eestis sellist asja näha. 

Homme on teisel pool jõge Eesti pidu, kuhu on oodatud kõik kursusekaaslased ja muud kohalikud inimesed, kellega siin tutvuda oleme jõudnud. Liis ja Kristiina on korralduse koha pealt põhilised asjapulgad ja mina olen lihtsalt eestlane. Kavasse kuulub viktoriin, kus on loomulikult ainult Eestit puudutavad küsimused, kõlab ainult Eesti muusika ja kuna Eesti tüdrukutele tulevad sellel ajal just kodumaalt külalised, siis pakutakse ka kiluvõileibu ja muud seesugust Eestile iseloomulikku näga ning dresscode on loomulikult ka sini-must-valge. Rohkem mul polegi vist midagi öelda. Ah jaa, loobusin norra keele kursustest, sest pole raha nii palju, et saaks sinna 100€ kulutada, samuti on mul kahel päeval praktika ja gruppi vahetada oleks liiga keeruline ning kõigele lisaks olen veel haige ka, nii et suuremat õppijat poleks must niikuinii.

Hamaris

47. päev -1 °C, Hamar

Hommikul ärkasin varakult, et kaheksase bussi peale jõuda ja enesetunne ei olnud just kõige parem. Sugugi ei viitsinud kuskile minna, aga kohusetundliku inimesena sundisin end ikka takka. Tegin kohvi ja võileivad kaasa ja asusin teele. Arvasin, et bussipileti eest saab kaardiga maksta ja saabki, aga mitte minu omaga. Proovisin siis oma viimasest metallist seda raha kokku kraapida, aga ei tulnud välja, 2€ jäi puudu ning hakkasin juba välja minema, aga Bussijuht, hea hing, vajutas seal mingeid nuppe ja proovis niipidi ja proovis naapidi, kuni lõpuks mulle sobivas summas pileti suutis leida. Maksin 6,50€ asemel 4,50€ ja pileti peale oli kirjutatud Spesial Voksen ehk eriline täiskasvanu ehk puudega. 

Hamarisse jõudes otsisin üles politseijaoskonna ja asusin koos teiste immigrantidega oma korda ootama. Kuna olin endale eelnevalt aja pannud, siis sain üsna kiirelt jutule. Tehti koopia mu Eesti ID-kaardist, Norra üliõpilaspiletist ja Euroopa ravikindulustuskaardist ning vastu sain paberi, kus kirjas, et olen registreeritud ja võin Norrasse jääda nii kauaks kui tahan. Tööle muidugi selle paberiga veel minna ei tohi, selleks peaksin enne ka maksuametit külastama. 

Bussipeatus Hamaris

Hamar asub Elverumist 30 km kaugusel ning on Hedmarki maakonna keskuseks. Alalisi elanikke on seal umbes 30 000 ja sarnaselt Lillehammerile paikneb samuti Mjøsa järve kaldal. Hamar on ka olümpia seisukohalt oluline linn, sest seal asub kuulus kiiruisutamiskeskus Vikingskipet ehk Viikingite Laev, mis ehitati 1994. aasta olümpia tarbeks, kuid on tegutsev siiani ja ka YOG 2016 kiiruistumisvõistlused toimusid just seal. 

Mul oli plaan Hamaris veeta terve päev, aga politseijaoskonnast ära liikudes ei tundnud ma end ikka veel hästi. Jube nohu, kurguvalu ja totaalne nõrkus olid mu suurimad hädad. Mõtlesin, et lähen vaatan ainult korra järve ja siis sõidan esimese bussiga koju tagasi. Tee peale jäi see sama "Viikingite Laev" ja selle kõrvalt leidsin väikese linnuvaatlustorni, mille otsas päikese paistel hommikust sõin. Pärast sööki oli aga nõrkus kadunud ja üldse enesetunne tunduvalt parem ning lõpuks kõndisin ma ikka kokku 18 kilomeetrit ja tulin koju alles kolmese bussiga. 

Vikingskipet

Söön

Raudteesild

Sild üle Mjøsa

Tornis

Linnuvaatlustorn

Ilm oli suurepärane ja päikese käes näitas temperatuur 5 plusskraadi, kuigi ei olnud sula. Päike on juba nii intensiivne, et minul igatahes on tedretähnid väljas. Kõndisingi põhiliselt mööda järve äärt ja jõudsin ikka päris huvitavatasse ja ilustesse kohtadesse. Tegin mitu kohvipausi ja nägin palju koertega ja niisama jalutavaid inimesi. Külastasin ka vabaõhumuuseumit ja siin on vist igas linnas vähemalt üks selline. Leidsin sealt ka klaasi all olevad 12. sajandist pärit Hamari toomkiriku varemed. Tagasi tulin läbi kesklinna ja käisin ka raudteejaamas, sest 12. märtsil, kui rongiga lennujaama sõidan,  on mul seal ümberistumine, seega oleks kena juba varem jaamaga tuttav olla. Raamatupoest ostsin endale 3€ eest ühe Rootsi kriminulli, sest ma nii tunnen puudust lugemisest, võtsin välja sularaha ja istusingi bussile, et koju sõita. Ja nüüd tuleb tuhat pilti.

Hommikune Mjøsa

Põõsake

Reovesi?

Raudtee

Poolsaar

Poolsaar

Puu

Paadikuurid

Lipuke

Paadikuur

Kunagi need kihid asetsesid horisontaalselt

Männid

Paadikuur

Puhkekoht

Mjøsa

Mjøsa

Majakas

Hamari paadisadam

Mjøsa

Paadisadamasse

Paadisadam

Paadisadam

Auk

Paadisadam

Postid

Kolm mändi

Need samad männid

Mälestussammas?

Ava

Ja jälle need männid

Mjøsa

Puud

Ehitis

See sama ehitis

Hea koht, kus jalga puhata

Kohe kutsub hüppama

Maailma serval

Trepp

Pardid

Pardid ja kadunud jalgratas

Kadunud jalgratas

Neemik

Toomkiriku varemed klaasi all

Kuusepuu

Varemed

Puud

Nii palju ongi järel

Puud Mjøsa kaldal

Paus

Vabaõhumuuseum

Minevik kohtub tänapäevaga

Muuseumist

Muuseumis

Nagu polekski päris maja

See sama maja

Veel üks maja

Tareke

Ja jälle see maja

Mjøsa

Maja Mjøsa kaldal

Pink männi all

Purjekas

Puu

Nestle vabrik

Tänav

Uisuväli kesklinna tiigil

Ostutänav kesklinnas

Tänav

Sandistatud puud

Koju jõudes olin üsna väsinud ja keerasin kohe magama. Ärkasin umbes seitsmest, et koos kursusekaaslastega kümneks kinno jõuda. Pileti eest maksma ei pidanud ja vaatasime SEDA filmi. Ma pole ammu midagi nii igavat ja vähenaljakat näinud. Piinlesin need kaks tundi kenasti ära, kuigi korduvalt oli kiusatus lahkuda. Kino ise oli selline väike ja armas ning pilet maksab muidu 10.50€.

Kino