Tagasi spordilainel

32. päev 3 °C, Elverum

Täna oli kaks sporditundi ja üks loeng. Päev algas uisutamisega ja see oli huvitav kogemus, vihma sadas ja jääväli oli vee all. Õnneks see väga ei morjendanud mind, sest mingi ajani peavad mu riided päris hästi vett. Noh, jalg sai märjaks, sest püstijalu ilma toeta ketse uiskude vastu vahetada on päris keeruline ja astusin sokiga vee sisse, aga ka sellest polnud midagi. Et uisutamine ikka korralikult selgeks saaks, ehitasime endale takistusraja ja seal me siis liuglesime edaspidi ja tagurpidi. Lõpetuseks tegime veel mõned pidurdamisharjutused ja kahekaupa pidime võidu pulgani uisutama ja siis selle maast üles korjama ja tagasi uisutama. Seejärel oli tund aega pausi, mis viimasel ajal on haruldane. Nagu ma aru olen saanud, siis meil ei ole loengutel ega sporditundidel kindlaid algus- ega lõpuaegu, vaid õppejõud otsustab ise, millal ja kui kaua ta pause teeb. Kindel on ainult see, millal päev algab.

Kaunis uisuilm

Ehitame

Üldjuhul on lõbus

Loeng oli Outdoor leadership. See on see aine, milles me teeme praktikat kohalikus põhikoolis ja ka olümpiamängud on üks osa just selle aine õppest. Saime tagasisidet oma esimese praktikapäeva kohta ja selgus, et tulime kõik oma ülesandega suurepäraselt toime. Arvan, et me ise hindasime end kõvasti kehvemini, aga rahule jäid nii õpilased kui nende õpetajad kui ka meie õppejõud Gaute. Saime ka ise arvamust avaldada ja ma alguses arvasin, et hoian suu kinni, aga kuna mult siiski küsiti, siis rääkisin ka oma loo ära. Kuna Gaute meid tollel päeval kõiki kõrvalt jälgis, siis ta oli juba kursis sellega, et minul ja ukrainlasel alguses väga vedama ei kiskunud, aga ta ütles, et me tulime sellest olukorrast suurepäraselt välja ja oluline ongi see, et sellistes olukordades kiirelt mõelda suudaksime. Ukrainlast ennast kohal ei olnud, sest üks tema kaasmaalastest kukkus veidi õnnetult uisutunnis ning käsi paistetas üles ja siis kas solidaarsusest või ei tea millest otsustasid ülejäänud kaks ka koos temaga haiglasse minna. 

Ülejäänud loengu rääkisime erinevatest pedagoogilistest õpetamisvõimalustest ja peamiselt eksperimentaalsest õppest, mis on õppimine läbi kogemuse, ehk learning by doing. Ka me ise siin õpime peamiselt just sellisel meetodil ja keegi midagi ette nämmutama ei hakka, vaid visatakse kohe tundmatus kohas vette. Ja see toimib, sest sul ei jää muud üle kui sellest olukorrast parim võtta ja jooksu pealt õppida, sest vastasel juhul oled sa lihtsalt hädas. Mulle selline lähenemine istub, sest me võime lõpmatuseni teoretiseerida, aga õpid ikka läbi praktika.  

Viimase tunni ajal pidime suusatama minema, aga kuna vihmasadu oli veelgi tugevnenud, siis läksime taas uisutama, õigemini me õppisime uiskudega suusatama. Jah, just nimelt suusatama, sest hoiuruumist haarasime kaasa suusakepid ja hakkasime uiskudel õppima erinevaid suusatehnikaid. Kahjuks ma ei saanud seda väga nautida, sest ühel minu kepil oli see terav asi puudu, mis jäässe oleks pidanud tungima, seega üks kepp oli täiesti kasutu. Tegin ikka need harjutused kuidagi suvakalt kaasa, aga tegelikult ei jõudnud lõppu ära oodata, sest ka riided olid selleks hetkeks juba veest läbi hakanud imbuma.

Homme on koolist taas vaba päev, aga kooli pean ikka minema, sest on vaja selleks reedeks, kui on taas õpetama minek, uus plaan paika panna. Seekord siis õpetame lapsed laagriplatsi planeerima, lavvut ja telki püstitama ning lumeonni ehitama. Selleks lähevad homme hommikul enamus mu kursuselt koos Gautega metsa, et õppida kõigepealt ise lavvut üles panema. Kuna mina olen seda juba teinud, siis lähen alles siis kui nad metsast tagasi on.