Hamaris

47. päev -1 °C, Hamar

Hommikul ärkasin varakult, et kaheksase bussi peale jõuda ja enesetunne ei olnud just kõige parem. Sugugi ei viitsinud kuskile minna, aga kohusetundliku inimesena sundisin end ikka takka. Tegin kohvi ja võileivad kaasa ja asusin teele. Arvasin, et bussipileti eest saab kaardiga maksta ja saabki, aga mitte minu omaga. Proovisin siis oma viimasest metallist seda raha kokku kraapida, aga ei tulnud välja, 2€ jäi puudu ning hakkasin juba välja minema, aga Bussijuht, hea hing, vajutas seal mingeid nuppe ja proovis niipidi ja proovis naapidi, kuni lõpuks mulle sobivas summas pileti suutis leida. Maksin 6,50€ asemel 4,50€ ja pileti peale oli kirjutatud Spesial Voksen ehk eriline täiskasvanu ehk puudega. 

Hamarisse jõudes otsisin üles politseijaoskonna ja asusin koos teiste immigrantidega oma korda ootama. Kuna olin endale eelnevalt aja pannud, siis sain üsna kiirelt jutule. Tehti koopia mu Eesti ID-kaardist, Norra üliõpilaspiletist ja Euroopa ravikindulustuskaardist ning vastu sain paberi, kus kirjas, et olen registreeritud ja võin Norrasse jääda nii kauaks kui tahan. Tööle muidugi selle paberiga veel minna ei tohi, selleks peaksin enne ka maksuametit külastama. 

Bussipeatus Hamaris

Hamar asub Elverumist 30 km kaugusel ning on Hedmarki maakonna keskuseks. Alalisi elanikke on seal umbes 30 000 ja sarnaselt Lillehammerile paikneb samuti Mjøsa järve kaldal. Hamar on ka olümpia seisukohalt oluline linn, sest seal asub kuulus kiiruisutamiskeskus Vikingskipet ehk Viikingite Laev, mis ehitati 1994. aasta olümpia tarbeks, kuid on tegutsev siiani ja ka YOG 2016 kiiruistumisvõistlused toimusid just seal. 

Mul oli plaan Hamaris veeta terve päev, aga politseijaoskonnast ära liikudes ei tundnud ma end ikka veel hästi. Jube nohu, kurguvalu ja totaalne nõrkus olid mu suurimad hädad. Mõtlesin, et lähen vaatan ainult korra järve ja siis sõidan esimese bussiga koju tagasi. Tee peale jäi see sama "Viikingite Laev" ja selle kõrvalt leidsin väikese linnuvaatlustorni, mille otsas päikese paistel hommikust sõin. Pärast sööki oli aga nõrkus kadunud ja üldse enesetunne tunduvalt parem ning lõpuks kõndisin ma ikka kokku 18 kilomeetrit ja tulin koju alles kolmese bussiga. 

Vikingskipet

Söön

Raudteesild

Sild üle Mjøsa

Tornis

Linnuvaatlustorn

Ilm oli suurepärane ja päikese käes näitas temperatuur 5 plusskraadi, kuigi ei olnud sula. Päike on juba nii intensiivne, et minul igatahes on tedretähnid väljas. Kõndisingi põhiliselt mööda järve äärt ja jõudsin ikka päris huvitavatasse ja ilustesse kohtadesse. Tegin mitu kohvipausi ja nägin palju koertega ja niisama jalutavaid inimesi. Külastasin ka vabaõhumuuseumit ja siin on vist igas linnas vähemalt üks selline. Leidsin sealt ka klaasi all olevad 12. sajandist pärit Hamari toomkiriku varemed. Tagasi tulin läbi kesklinna ja käisin ka raudteejaamas, sest 12. märtsil, kui rongiga lennujaama sõidan,  on mul seal ümberistumine, seega oleks kena juba varem jaamaga tuttav olla. Raamatupoest ostsin endale 3€ eest ühe Rootsi kriminulli, sest ma nii tunnen puudust lugemisest, võtsin välja sularaha ja istusingi bussile, et koju sõita. Ja nüüd tuleb tuhat pilti.

Hommikune Mjøsa

Põõsake

Reovesi?

Raudtee

Poolsaar

Poolsaar

Puu

Paadikuurid

Lipuke

Paadikuur

Kunagi need kihid asetsesid horisontaalselt

Männid

Paadikuur

Puhkekoht

Mjøsa

Mjøsa

Majakas

Hamari paadisadam

Mjøsa

Paadisadamasse

Paadisadam

Paadisadam

Auk

Paadisadam

Postid

Kolm mändi

Need samad männid

Mälestussammas?

Ava

Ja jälle need männid

Mjøsa

Puud

Ehitis

See sama ehitis

Hea koht, kus jalga puhata

Kohe kutsub hüppama

Maailma serval

Trepp

Pardid

Pardid ja kadunud jalgratas

Kadunud jalgratas

Neemik

Toomkiriku varemed klaasi all

Kuusepuu

Varemed

Puud

Nii palju ongi järel

Puud Mjøsa kaldal

Paus

Vabaõhumuuseum

Minevik kohtub tänapäevaga

Muuseumist

Muuseumis

Nagu polekski päris maja

See sama maja

Veel üks maja

Tareke

Ja jälle see maja

Mjøsa

Maja Mjøsa kaldal

Pink männi all

Purjekas

Puu

Nestle vabrik

Tänav

Uisuväli kesklinna tiigil

Ostutänav kesklinnas

Tänav

Sandistatud puud

Koju jõudes olin üsna väsinud ja keerasin kohe magama. Ärkasin umbes seitsmest, et koos kursusekaaslastega kümneks kinno jõuda. Pileti eest maksma ei pidanud ja vaatasime SEDA filmi. Ma pole ammu midagi nii igavat ja vähenaljakat näinud. Piinlesin need kaks tundi kenasti ära, kuigi korduvalt oli kiusatus lahkuda. Kino ise oli selline väike ja armas ning pilet maksab muidu 10.50€.

Kino