44. päev 0 °C, Lillehammer
Hakkan kodutu eluga vaikselt ära harjuma. Haisen nagu lõke ja täna niiske salvrätiga üle kaela tõmmates muutus see pruuniks. Ninast tuleb musta tatti ja juustesse hakkavad tekkima rastad, kuigi kammin neid iga päev. Pesin täna kraanikausis jalgu ja see tunne, mis mind sellel ajal valdas, oli lihtsalt imeline. Homme vist istun duši põrandale maha ja ligunen seal seni kuni nahk üleni kortsu on tõmmanud. Tahaks näha seda vett, mis pesumasinast välja voolab, kui see mu kuus päeva seljas olnud riideid peseb. Tegelikult kuluks nüüd üks saun ära ja meil isegi on mingisugune võimalus selleks Elverumis, aga ilma hea seltskonnata ei ole see just päris see.
Eile liitusid meie seltskonnaga lõpuks ka DNT vabatahtlikud. Need, kes siis kogu selle jama eest vastutavad on. Neid oli kokku umbes kaheksa ja see tegi meie olemise lõkke ääres üpris kitsaks. Ma ei tea, mis neil viga oli, aga nad suhtlesid röökides. Kell oli ka liiga vähe, et magama minna ja nii ma siis talusin seal seda norrakeelset karjumist, sest kuskile minna ka ei olnud. Joonistada ka ei saanud, sest lund sadas. Ma olen juba ammu mõelnud, et peaks endale ikka need puunikerdamise tööristad muretsema. Üheteist paiku ronisin magamiskotti ja panin muusika kõrva mängima, et õuest kostvat lärmi summutada.
Sissepääs laagrisse
Ärkasin selle peale, et lavvus sadas vihma ja mitte vähe. Temperatuur on nullis ning kõik, mis enne oli jääs, on nüüd üles sulanud, kaasa arvatud seinte siseküljed. Õues oli kõva tuul ning kuidagi suutis see lavvu end pingule tõmmata ja kui tuul korraks ära kadus, siis nätaki lendas vett igale poole laiali. Magamiskotis oli kuiv ja soe ning kuidagi ei tahtnud sealt välja ronida, et ennast märjas keskkonnas märgadesse riietesse riietada. Kümne paiku siiski korjasin ennast kokku ja tegin selle ebameeldiva kohustuse ära. Rõve ja vastik on õnneks ainult korraks ning kui riided juba seljas ja saapad jalas, siis edasi läheb ainult paremaks. Õues sadas märga lund, seega ei leidnud ma kuiva kohta ka seal. Naljakas on see, et kõik need ebamugavused ei aja mind endast välja ja ei vii mu tuju alla. Tegin oma viimasest kohvist kohvi ja läksin oma hommikusi protseduure tegema.
Tavaliselt keedan vett lõkketulel
Hommikune ilm
Kuna õues oli veidi kehv ilm ja mu jope pikalt märja lumesaju käes viibides vett sisse hakkab imama, ei läinudki ma laagrisse tagasi, vaid suundusin üles internettipunkti. Soe lambanahk tundus igatahes mõnusam kui lõkke ääres lumesajus inimkäsnaks muutumine. Üks hetk hakkas aga nälg peale suruma, kotis oli küll küpsiseid, aga isutas millegi soolase järgi. Muidugi oli võimalus endale kohvikust 3.50€ eest pizzalõik soetada, aga otsustasin ikka oma 1-euroseid kartulipannkooke minna tuisu kätte soojendama. Sõin kõhu täis, tegin termosetäie teed, sest kohv on otsas ja tulingi siia lambanahale tagasi. Mitte just kõige mõistlikumalt mööda saadetud päev, aga vähemalt olen kuiv.
Internet
Mu üleeilne kritseldus
Õppejõud on ka hoos
Mu kodu viimased viis päeva
Ilus ilm jalgpalli mängimiseks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar