Siinsest joomakultuurist

24. päev -4 °C, Elverum

Eilne Lokket meenutas suuresti Zavoodi. Aga isegi Zavoodi punkarid ei suuda end nii segi tõmmata kui siinsed noored. Rahvast oli megalt ja mul on tunne, et siin alustatakse joomist kolmapäeval, neljapäeval juuakse ka natuke, reedel taastutakse ja siis laupäeval toimub see kõige suurem andmine. Aga alustagem algusest. Sooja tegin üksi kodus, noh füüsiliselt üksi, sest teisel pool internetti olid õnneks seltsilised, kes minuga muliseda viitsisid ja tänased tervitused lähevadki Jaanale ja Mari-Annile. 

Umbes ühe paiku jõudsin Lokketisse ja esimese asjana soovisin kohe tualetti külastada. Ei saanud kaua järjekorras seista kui juba kohalik tsikk ligi ujus ning norra keeles seletama kukkus. Saanud aru, et ma tema keelt ei mõista, muutus veel eriti sõbralikuks. Inglise keelt õnneks oskas ning siis sain teada ka, mis tal mureks oli. Ta lihtsalt soovis minuga samal ajal wc-sse siseneda, sest tal olevat väga kange häda. No ma ei tahtnud ebaviisakas olla ja lubasin ka. Ütlen ausalt, veidi kummaline oli võhivõõra juuresolekul oma toimetusi toimetada, aga mehed lasevad kogu aeg kõrvuti, seega elasin minagi üle. Eriti veider oli, et samal ajal ta kogu aeg seletas ja küsis küsimusi, kuradi imelik oli ikka seda vestlust pidada. Siin käivadki kõik kambakesi wc-s, ka mehed. 

No ja oligi mul hoobilt sõbranna Silje tekkinud, kes otse loomulikult mind kohe ka facebooki lisas, sest kuidas siis muidu. Vedas mind baarileti äärde ja ostis 6 shotti, millest ühe kohe mulle pihku surus ja ülejäänud oma sõbrannadega ära lahendas. Seejärel arvas ta, et mulle väheks jäi ning ostis ka ühe õlu lisaks. Noh, Norra hindade juures on tasuta alkohol igati teretulnud. Istusime kuskile lauda, kus ta mulle kohe mingit tüüpi pähe määrima hakkas, et olevat ta Tinderist leidnud, aga ei olevat tema maitse. Ütlesin, et tüüp pole ka minu maitse ja ma üleüldse tegelikult meesteotsinguil ei ole. Õnneks sai aru. 

Istudes oli ka aega ümbritsevat jälgida. Korralik loomaaed oli kokku tulnud. Ühel hetkel märkasin, et üks noormees üritas punnis suuga endale laudade vahel teed leida. Väga napikas oli, meeter enne pellerit valas kogu oma maosisu vastu baariseina. Jooke voolas ojadena ja mitte kõrist alla vaid põrandale. Üks naisterahvas ostis 4 kokteili ja siis kukutas need kõik sinna samasse baarileti ette maha. Pidevalt oli kosta klaasiklirinat, põrand lainetas ja ketsid jäid naks ja naks mingi kleepuva olluse külge kinni. Päriselt, Zavood, ka oma parematel päevadel, ei saa ligilähedale sellele, mis eile Lokketis toimus.

Väga huvitav oli jälgida, kuidas Norra naised mehi sebivad. Igasugune eneseväärikus unustatakse hoobilt kui silmapiirile mõni kaunim eksemplar ilmub. Robustselt hõõrutakse end vastu tüüpe, silitatakse ja no konkreetselt määritakse end peale. Minu arust selline käitumine väga tulemuslik ei olnud. Siinsed mehed on vist nii harjunud sellega, et pigem nad põgenevad kui end meelitatuna tunnevad. Ma üldse enam ei imesta, miks Norra üheöösuhete poolest maailmas esikohal on, nii et Eesti mehed, kes kerget saaki soovivad, Norra on just see koht, kuhu tulla. Vali ainult välja ja vea minema. 

Väga veider õhtu oli see eilne ja ega väga minu tüüpi inimesi ei olnud ka. Kaldun arvama, et seal rohkem kohalikud ossid ülekaalus olid, sest nii mõnelgi oli nokk ikka korralikult rullis. Loomulikult ei jäänud tulemata ka kaklus, mida siis kohalik turvateenistus lahendama pidi tulema. Nii et, ei ole see eestlane nii hull joodik midagi, norraka kõrval ikka täitsa leebeke. 

Koduteel haakis mulle külge järjekordne naisterahvas. Astus lihtsalt juurde, küsis kas mul OK on ning ütles, et ma olen vist veits purjus ja ta saadab mu koju, sest ei olevat turvaline niimoodi üksi liikuda. Proovisin, mis ma proovisin, kuid sellest plaanist ma teda loobuma ei suutnud panna. Jalutasimegi siis kenasti käsikäes mu majani. Tänasin teda viiskalt ja tulin tuppa, et keset ööd endale veel ahjus ühed kalapulgad küpsetada.