SEMESTER NORRAS: Käik saarele

9. päev -19 °C, Elverum

Täna panin 10-ks kella helisema, et kindlasti valges õue jõuda. Enne 11-st siiski maast lahti ei saanud ja üldse jokutasin jälle pool päeva maha. Pool kolm olin lõpuks valmis välja liikuma. Pakkisin ennast korralikult sisse, alla kaks, üles kolm kihti riideid. Õues oli täitsa külm, kuigi -19, siis siin need temperatuurid tunduvad kuidagi külmemad kui Eestis. Vastutulevatel inimestel olid kõigil ripsmed härmas. Et valget aega võimalikult hästi ära kasutada, seadsin kõigepealt sammud saarele. Saari on sellel jõel teisigi, kuid sillad viivad ainult ühele. Juba jalutuskäik sinna oli omaette vaatamisväärsus. Ma olen ikka looduselaps, nii kui majade vahelt välja saan, tõmbub suu kõrvuni. Kõndisin nagu mingi kohtlane, irve ees. Tegelikult siin see võibolla ei olegi imelik, sest tänaval vastu jalutavad inimesed alati naeratavad mulle ja mina neile.

Enne saarele viivat silda asus Norra Metsandusmuuseum. Käisin sealt kiirelt läbi, sest ühtlasi asus seal ka Elverumi turismiinfo. Lootsin leida postkaarte, mis oleks vähegi Norra, mitte kiisude või roosidega, aga ei läinud seegi kord õnneks. Alguses arvasin, et saarel asub vabaõhumuuseum, aga see on vist siiski kuskil mujal, kuigi nägi välja küll veidi nagu vabaõhumuuseum. Hästi mõnus oli seal, sest ei näinud liikumas ühtegi hingelist peale enda. Sillale jõudes vajus amps ikka korralikult lahti, jõgi vahutas, kohises ja auras. Seisin seal tükk aega ja lihtsalt ahmisin sisse seda kõike, mis mind ümbristes. Klõpsisin kõvasti pilte ja tegin paar videot. Jalutasin seal tükk aega ja oleks kauemgi olnud, aga hakkas pimedaks kiskuma, seega suundusin linna poole tagasi. Teekond oli taas kaunis, päike loojus ja mõnus oli olla.

Esimesel sillal

Teisel sillal

Läksin endale seda villast termopesu otsima, sest Lex reklaamis välja, et Coop hüpermarketis pidi 100% merinovillane komplekt ainult 300 NOK (32€) maksma. Leidsingi, loomulikult roosa, sest millegipärast eeldatakse, et naistele on see roosaarmastus geenidega kaasa antud. Ostsin ka 150 NOK (16€) eest fliisi - helesinise. No ei ole kumbki minu värv. Asi ei olegi niivõrd ilus kui just praktilisuses, metsas olles kipuvad need riided ikka suhteliselt kiiresti ära määrduma. Ostsin ka termose ja nüüd võin metsa elama minna, sest lõpuks on mul olemas kõik vajalik, et pikalt külmas vastu pidada. Kohe hea rahulik on olla.

Varusin ka toitu, sest pühapäeviti on kõik poed suletud ja esmaspäeval on see pikem matk. Nüüd tuli meelde, et ma ei ostnud suusamäärdeid, aga matk on suuskadega. Ostsin hoopis 40 NOK (4,30€) eest kilo krevette, millest pooled soola ja tilliga ära keetsin ja õue jahtuma tõstsin. Siinkohal tervitaksin oma kallist õde, kes mind krevette armastama pani ja mind täna nende keetmisel nõuga aitas. Till on siin hästi imelik, lõhnab nagu hein ja ei ole sellist head tillilõhna nagu ma harjunud olen. Üldse on siin toit imelik. Munad on hästi õhukese koorega, täna lõhkusin kaks tükki ära, sest olid karbi külge kinni kleepunud. Kõik tundub nii mage, isegi Hellmann's maitseb nagu mingi odav saast ja juust on nagu kumm. Piima rasvaprotsent on 1,2% ning see on ühtlasi ka kõige rammusam, kohvi peale õnneks kõlbab ja niisama ma seda ei joogi. Kasutasin ka esimest korda saiaviilutajat.

Täna taas pikka juttu ei tule, sest pean end lõpuks kokku korjama ja likvideerima oma viimased võlad Maaülikoolis, lõpetama ühe projekti, kirjutama kaks artiklikokkuvõtet, tõlkima ladina keele ning peaaegu oleks unustanud, et ka praktikaaruanne on vaja jaanuaris ära saata. Olen neid juba piisavalt edasi lükanud ja tähtajad hakkavad vaikselt selga sadama, seega vaadake parem pilte.