21. ja 22. päev 5 °C, Elverum
Vabandan oma mõnehingelise lugejaskonna ees ja panen taas kaks päeva ühte postitusse. Eile ma suurema osa päevast puhkasin ja valutasin oma lihaseid. Õnneks väga kaua oleskleda ei saanud, sest kella kuueks oli siia mingisugune viktoriinieelne oleng organiseeritud. Tool oli ukse vahele pandud, köögis käis kõva tümakas ning Solin ja Amanda mängisid veega beer pongi. Ma suurema osa ajast olin oma toas, sest oli ju vaja teatud inimesega suhelda, tervitused Kristjanile. Lahendasin ära kaks lahjemat sorti viinakokteili ning viktoriiniks ajasin end siiski toast välja. Mälumäng läks nagu ta läks, teemaks olid naljakad faktid ja sarjad. Basementis suutsin jälle peldiku järjekorras kohalike tüdrukutega tutvuda, kes mind kohe ka Lokketisse kaasa kutsusid. Läksin loomulikult.
Siinsed tsikid kasutavad mind ära, et tüüpe sebida. Kõigepealt saadetakse mind, kui välismaalast, kuskile lauda, kus siis mina tutvust sobitan ning kui mind juba omaks on võetud, tulevad ise ka järgi ja lendavad hoobilt tüüpidele peale. Pole hullu, aitan meeleldi. Eile jälle küsiti, miks Elverum, mida on siin mõttetus kohas teha. Tüübid elavad Norra suurima jõe ääres, loodus ja mäed ümberringi ja nad küsivad, et mida on siin teha. No ei oska inimesed hinnata seda, mis neile antud on. Ikka peab tulema mingi suvaline tsikk Eestist ja hakkama kohalike silmi avama. Pikalt seekord ei passinud, sest täna oli vaja jälle haigemaja külastada.
Kui Eesti tüdrukud end Hamari politseijaoskonnas Norrasse registreerimas käisid, selgus, et eestlased peavad selleks enne tuberkuloositesti tegema. Arvasime juba kõik, et jälle mingi metsik summa tuleb välja käia ja mina mõtlesin üldse, et teen selle testi siis kui märtsis Eestisse vahepeal lähen. Õnneks uuris Kristiina asja ja meile kõigile organiseeriti see kooli poolt ära ning maksma ei pidanud midagi. Täna siis käisingi haiglas oma kopse pildistamas ja nagu arvata oligi, olen terve kui purikas. Nüüd on vaja millalgi Hamarisse minna ja end Norra elanikuks registreerida. Siis peaksin saama ka Norra isikukoodi ning siis võin ka tööle minna. Ja tööle ma pean minema, sest võimatu on selle rahaga, mis meile anti, siin juunini toime tulla.
Täna pidi ka teisel pool jõge väikest sorti peoke olema, aga jäeti tugeva tuule tõttu ära, seega olen ise ka rahulikult kodus. Ja ongi tegelikult hea, sest ilmateade lubab homseks päikeselist ilma ja sellised päevad on just kõige paremad, et võtta ette taas üks pikemat sorti jalutuskäik. Kui muidugi kannatab jalutada, sest õu on nagu uisuväli ja kõva tuulega ei pea isegi kõndima, saab end lasta lihtsalt edasi libistada. Veebruaris algavad norra keele kursused, mida ma väga ootan, sest tahaks mingi põhja alla saada, et sealt siis ise edasi areneda. Suhtlen siin ju juba päris palju kohalikega ja saaksin oma teadmistega kohe laineid lööma hakata. Kursused toimuvad küll Hamaris, mis on Elverumist 30 km kaugusel ning sinna ja tagasi saamine läheb iga kord maksma 13€, aga mis teha.
Eile hilisõhtul jõudis ka lõpuks meie neljas korterinaaber. Mina nägin teda alles täna ja nimi on tal Soil ning pärit on ta Kreekast, nii et vähe eksootilisemat verd on ka nüüd meie põhjamaa peres. Hea uudis on see, et ta on sama vana kui mina, nii et ei pea enam üksi siin vanur olema. Tema muidugi on oma õpingutega juba doktorikraadi tegemiseni jõudnud, samal ajal kui ma alles oma esimest bakat teen.
Tänane ilm
Glomma sulab
Üks Norra vanimaid puukirikuid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar