SEMESTER NORRAS: Üksik hunt

13. päev -16 °C, Elverum

Täna tuleb pigem pildipostitus, sest millestki väga kirjutada ei ole. Ma võiksin muidugi jälle seletada kui ilus siin ikka on või siis rääkida sellest, kuidas ma ennast siin vaeseks söön või niisama vigiseda, aga täna ma ei näe sellel mõtet. Natuke võin rääkida sellest, et mul siin mõnikord veidi üksik ja mahajäetud tunne on. Eile oli näiteks üks sellistest päevadest. Samas selline tunne tekib ainult siis kui on vaba päev ja ma selle päevaga midagi tarka ette ei võta. Veidi mängib rolli ka see, et ma ainsana ei ela koos oma kursusekaaslastega. Jah, Amanda ja Solin on väga toredad inimesed, kuid nad õpivad midagi muud ja on siin pikemalt kui üks semester, mis tähendab, et neil on omad sõbrad ja omad tegemised.

Ma tunnen puudust sellest, et saaksin lihtsalt kellelegi kõne teha ja ta külla kutsuda või ise külla minna, aga hetkel on need inimesed siin minu jaoks liiga võõrad, et kedagi kuskile kutsuma hakata. Ühtlasi eeldaks see seda, et ma peaksin kutsuma kõiki, sest no keda ma valin, ma ei tea absoluutselt, mis inimestega tegu on. Koolis suhtlen kõigiga vabalt, aga vabal ajal hoian rohkem omaette. Ma võiksin nendega suusatama minna, aga kuna seda saab koolis niigi palju teha, siis ma vabal ajal pigem jalutan. Täna jalutasingi 10 km, käisin jälle saarel ja külastasin vabaõhumuuseumit. Õnneks olen ma alati iseendaga päris hästi läbi saanud, seega tripingi siin üksi ringi, kõrvaklapid peas, mõlgutan mõtteid ja pildistan. Nüüd tuleb tuhat pilti.