reede, 8. jaanuar 2016

Hüvasti, Supilinn! Tere, Rygge!

1. päev (öö) -8 °C, Rygge

Vaatamata sellele, et ma põhimõtteliselt ignoreerisin fakti, et ma tänasest 4 kuud Norras elan ning oma asjade pakkimist alles 2 tundi enne bussi väljumist alustasin, olen siiski mingi ime läbi Norrasse jõudnud. Teekond pole sugugi veel läbi, istun siin Rygge lennujaamas ja ootan aega, millal esimesed rongid Oslo poole logistama hakkavad, et sealt siis omakorda bussiga Elverumi poole sahistada. Kui mingisugused süsteemid mind jälle alt ei vea, siis kell 9 hommikul peaksin kohal olema. Lennujaamas passimist siis tervelt 8 tundi. Aga ei ole hullu, kui on olemas Wi-Fi, arvuti ja kolm vaba tooli otse pistiku kõrval.

Pakkimine ei kulgenud just väga edukalt. Kiiruga loopisin asjad kohvrisse, et need sealt siis jälle välja loopida, sest 10 lisakilo ei olnud just see tulemus, mida ma ootasin. Kui olin loobunud söögist, katelokist, taskulambist, pooltest riietest, kingadest, hügieenitarvetest jms, oli kaal enam-vähem. Mõned korrad keerutasin ka uiske käes, aga jätsin need siiski kohvrisse. Lennujaamas tõmbasin kiiruga jalga kõige raskemad matksaapad ja ajasin selga kampsuni. Pakki ära andes selgus, et 2 lisakilo siiski on, millest ühe sai käsipagasi arvelt maha arvata, tulemuseks 10 eurot lisakulu. Lennupileti eest maksin 10 ja pagasi eest 40 eurot. Nii juhtub kui sul palutakse kaasa võtta lisaks matkavarustusele ning ulmeriietusele veel ka uisud ja suusad. Suusad lasin kohe üle, sest mul ei olegi neid. Vast neil endal leidub ka mõni paar, ikkagi suusamaa see Norramaa.

Siin on soe. Tulles Eesti -24-kraadisest külmast, tundub -8 lausa palav. Saab paljakäsi olla, mis on hea, sest suutsin juba ühe paari kindaid kuskile siia lennujaama jätta. Ümberringi on vaikne, vaid mõni üksik hing veel lisaks minule, need ka enamjaolt magavad. Üritasin ka rongi- ning bussipiletit interneti kaudu osta, kuid ei õnnestunud, ikka miskised süsteemierrorid sattusid mu teele. Viimasel ajal ma kohe ei saa tehnika- ning digimaailmaga läbi. Siinkohal oleks paslik tervitada Katret, sest jah, ma ei suutnud endale lennupiletitki iseseisvalt osta. Tõesti ime, et ma ikka veel Tartu bussijaamas ei istu.

Vaikselt hakkab unekas tekkima ja ma ei suuda otsustada, kas tirida magamiskott välja ja end kerra keerata või proovin siiski hommikuni vastu pidada. Arvan, et keeran kerra, sest homme tahaks ju rongis magamise asemel hoopis aknast välja vahtida, ikkagi esimest korda Norras.

EDIT: Magasin paar tundi ja uni oli hea, aga pidin ärkama, et minna bussile, mis viiks mind rongile. Aga, et elu ei muutuks liiga igavaks, selgus, et laupäeviti ei saagi nii vara bussiga rongile. Proovisin selle 20-kilose kohvriga siis läbi lume roomata, et lähen jalgsi, aga mõne meetri pärast sain ise ka aru, et mõttetu rapsimine, kohver töötas nagu sahk. Tegin küll kõvasti eeltööd eile, aga kui kodulehel on kirjas, et buss väljub 15 minutit enne rongi väljumist, aga jätab täpsustamata, et mitte iga päev, siis ei taha nagu ennast ka süüdistada.

Nüüd ootan, et saaks minna rongiga, mis väljub kell 9, et jõuda bussile, mis väljub kell 11. Ühtlasi pean kirjutama oma buddydele, et nad mulle kella 9ks vastu ei tuleks, sest mind lihtsalt pole. Mitte, et ma oleks kindel, kas nad mu esimese sõnumigi kätte said, sest mingit vastust ma neilt loomulikult ei ole saanud. Nälg on, sest pidin oma toidu kohvrist välja tõstma ning siit lennujaamast ka ei taha 10-eurost läga osta. Loodan, et mõni poodki on veel avatud, kui lõpuks kohale jõuan, kui jõuan. Muidu pean esmaspäevani nälgima, sest pühapäeviti ei ole siin kombeks kauplusi lahti hoida. Mast hakkab vaikselt maha minema.

Et mitte vingumiselainele ära minna, siis positiivne uudis on see, et üks buddydest (no on ikka sõna välja mõeldud) siiski vastas mu teisele sõnumile. Järgmine kohalejõudmise aeg on siis kell 1. Kui jälle mingi jama peaks ilmnema, siis ma ei teagi enam. Taskus on õnneks kolm sulanud kasekest. Aitäh, Krissu!


Sulanud kasekesed

Kommentaare ei ole: