Tere, Elverum!

2. päev -12 °C, Elverum

Lõpuks olen kohal ja ei läinud 24 tundigi. Poes on käidud, kõht on täis, ise pestud-kammitud ning asjadki ära paigutatud. Kuid kõigest järgemööda.

Seekord kontrollisin kõik neli korda üle, et ei juhtuks nii nagu hommikul. Kohe päris mitu korda käisin õues seda rongijaama bussi ajakava üle kontrollimas, sest natuke kartsin, et kui ma vahepeal ei kontrolli, siis see muutub iseenesest teistsuguseks. Kui buss jõudis, olin juba varakult platsis ning uhkes üksinduses nautisin seda 8-minutilist sõitu rongijaama poole. Hommikul tegin hästi, et jala minema ei hakanud, lumi oli paks ja kõnniteid ei olnud. Samuti ei oleks ma seda iseseisvalt üles leidnud ja siis oleksin kindlalt ära surnud sinna majade vahele oma sahkkohvriga. Rongipiletigi sain osta otse bussist ja sama hinnaga mis internetiski saadaval - 17€.

Rygge rongijaam

Lõpuks hakkas ka õues valgeks minema ning mina ümbrust nägema. Kottpimedas tunduvad kõik kohad ühesugused ning alles rongis jõudis kohale, et nüüd ma olengi Norras. Rongisõit oli vägev, sest nägin siiski esimest korda elus fjordi. Terve tee kulgeski fjordiga käsikäes. Rongis oli Wi-Fi, isegi selles 8-minutilises bussis, mis sõidabki ainult lennu- ja rongijaama vahet, oli Wi-Fi, nii et sain kohe otsereportaaži teha. Oslosse jõudes oli vaja leida bussiterminal, nii et võtsin kohe suuna sinna, kuhu Google Maps mind eelnevalt oli juhatanud. Mingi hetk läks tee klibuseks ja kohver ei kuulanud enam sõna ning võtsin vastu otsuse, et proovin vastassuunda ja täitsa õigesti tegin, sest üks hetk hakkasid viidad ise juhatama ja mõne aja pärast olingi juba õigel platvormil. Ka bussijaamas oli Wi-Fi ning te arvate õigesti, ka bussis oli Wi-Fi. Kas kõlan juba nagu internetisõltlane? Igatahes, bussisõit läks ladusalt, kuulasin Deftonesi ja magasin nagu väike laps. Pileti sain bussist ja maksma läks see mulle 23€, internetist ostes oleks olnud 19€.

Oslo mulle meeldis, ma küll väga palju ei näinud, kuid mul olid omad eelarvamused tekkinud, sest pidevalt igal pool kõik räägivad kui mõttetu koht see Oslo ikka on. Kuidas saab nii ilusate majadega koht fjordi kaldal olla mõttetu koht? Ehitada norrakad oskavad, arhitektuurihuvilistel soovitan küll külastada.

Oslo kajakas

Elverumi jõudsin kell üks ning mu buddy Jonas oli kenasti vastas, et mind mõnesaja meetri kaugusele majja juhatada. Sain võtmed, tutvusin esimese korterinaabriga ning enne kui olin tuppa jõudnud anti juba teada, et täna toimub siin korteris mingi tutvumislaadne asi ja siis hiljem linnas miskis tudengibubis pidu. Mis seal ikka, mõtlesin, et käin siis kiirelt poes ja pesus ja siis hiljem vaatan, kas osalen. Välja minnes Jonas pakkus, et näitab mulle kus pood on, oleksin pidanud keelduma, sest kuna ma seda ise üles ei otsinud, siis suutsin tagasitulles ära eksida. Mitu korda võtsin vale teeotsa, kord tuli jõgi vastu, siis midagi muud. Lõpuks lihtsalt seisin ühe koha peal ja keskendusin kuni aru sain, et täitsa vales suunas ikka liikusin. Nagu oleks mingis suurlinnas, siin on siiski ainult 20000 elanikku, sama hea kui eksiks Viljandis ära, eriti, et pood on ainult 300 meetri kaugusel. Midagi mu ajus on valesti, sest selliseid asju juhtub minuga pidevalt.

Teel poodi tutvusin ka teise korterinaabriga, norralase Amandaga, esimese nimi läks kahjuks kohe peast. Siiani on kõik väga armsad inimesed olnud. Esimene, kelle nime ma ei mäleta, andis mulle kohe oma vana internetijuhtme, sest luges vist silmadest, et võib jamaks minna kui ma netti ei saa. Eesti tüdrukuid ei ole ikka veel näinud, elavad vist teises majas, aga ehk täna, kui kõik siia kogunevad.

Korter on aus, neli tuba, lisaks elutoaga köök ning kaks duširuumi wc-ga. Kogu see luksus nelja peale. Koristamise suhtes ollakse ranged, kolmapäeviti käib keegi kontrollimas ja kui selleks ajaks ühisruumid koristatud pole, tellitakse tasuline koristamisteenus, mille eest tasuma peame muidugi meie. Ja tõmbangi tänaseks otsad kokku, sest kuulen, et inimesi juba koguneb ning et mitte elu lõpuni erakuks jääda, proovin ka seltskondlik olla.