18. päev -4 °C, Elverum
Tänane päev algas uisutamisega. See on ikka rohkem minu ala kui suusatamine. Alguses oli tunne küll, et olen kõik oskused minetanud, aga pärast paari ringi oli taas asi käpas. Hästi mõnus on hommikuid enese liigutamisega alustada, tõmbab põsed roosaks ja kotid silme alt ära. Aju ka kohe töötab pärast paremini. Ilm oli muidugi kaunis, sadas vihma, mis kohe riietele ära külmus. Koju minnes olin üks suur jäätükk. Kodus käisin ainult riideid vahetamas ja teate kui mõnus tunne on kui saab vahelduseks teksade ja ketsidega kooli minna. Muidu vahtisin oma suusariietega siseruumides, sest õues ei kannatanud muud moodi kõndida. Uisutunnis mängisime taas erinevaid mänge ja oli äärmiselt lõbus, inimesed on vabamaks muutunud ja mõni teeb isegi päris head nalja.
Kõik peale minu
Minek
Uisud said lõpuks õue
Jääs
Õppisime pidurdama
Klassiruumis õppisime erinevaid matkapliite kasutama ja rääkisime veel kord kõik korralikult läbi seoses homse matkaga. Taas anti jube nimekiri, mis kõik vaja osta oleks, plaastritest veekindla kaarditaskuni. Ma lähen juba vaikselt närvi, sest ma ei jõua enam neid asju osta, mul pole varsti niimoodi millegi eest üüri maksta. Ma niigi hoian igalt poolt kokku, kust kokku hoida annab. Täna käisin sääriseid otsimas, aga veekindlad säärised maksavad 50€ ja loomulikult ma ei ostnud neid. Ma telliks internetist, aga mul ei ole siin toimivat telefoninumbrit, kuhu kuller helistada saaks. Ja ma tean, et mul tuleb lumi saapast sisse, sest on juba tulnud. Üldse on mul varustus kehvapoolne, aga kuna ma olen veel kehvemate asjadega talvel metsas ööbinud, siis jään vast ellu.
Arutasime ka need eilsed kodutööd läbi, kus pidime koostama täpse matkakava. Plaan on väga oluline ja just turvalisuse mõttes. Sinna läheb kirja võimalikult palju infot, kes gruppi kuuluvad, millises piirkonnas ööbitakse, milline on varuplaan, hädaabinumbrid jne. Eriti oluline on kava Gautele ja Lisele, sest nemad vastutavad meie eest. Norras on nii, et isegi kui sa lähed oma seltskonnaga kuskile, siis vastutab see, kellel on kõige rohkem kogemusi. Nii, et kui mulle külla tulete ja ma teid loodusesse viin ja midagi juhtuma peaks, siis on õigus mind kohtusse kaevata, sest mina peaksin olema kõige pädevam ja vastutama teie kõigi eest. Kava ongi siis selleks, et hilisemaid pretensioone vältida.
Tasapisi pakin siin asju ja ei suuda otsustada, mida võtta ja mida jätta. Voodi on asju täis ja pool sellest on söök. Ma ei suuda isegi otsustada, mida selga panna, sest homme lubab plusskraade ja kardan, et võib palav hakata. Peame me selle koormaga siiski 4 km suusatama ja mu jopel ei ole ventilatsiooniavasid. Samas ilma jopeta ka ei saa, sest see on vähemalt veekindel ja oma õhema jope pidin Eestisse jätma. Raske on see matkaselli elu siin. Homme ööbime siiski lumeonnis ja jätame selle kuusealuse mõneks teiseks korraks katsetada.
Jube unekas on, sest täna öösel ei saanud magada, külm oli. Mul on radikas 22 kraadi peale keeratud, aga kuna ilm on muutunud, siis on toas niiskeks tõmmanud. Pea on täpselt välisseina vastu ja sealt õhkas ikka mõnusasti külma. Ei tahtnud temperatuuri juurde ka keerata, sest siis oleks jälle umbseks kiskunud. Vahepeal mõtlesin, et tirin magamiskoti välja, aga liigutada ka ei viitsinud, nii ma siis värisesin hommikuni. Täna katsun targem olla.
Ah jaa, hommikul leidsin postkastist kirja ja juba korraks rõõmustasin, aga minu õnn jäi üürikeseks, sest rõõmusõnumi asemel oli tegemist selle arstiarvega, mis ma lootsin, et ei tulegi. 30€ jälle vaesem. Või noh, veel ei ole, sest jutt on norra keeles ja ma alles pean uurima, et kuhu ja kuidas ma seda maksta saan. Homme on esimene päev, kus ma blogida ei saa, seega teen kokkuvõtva postituse ülehomme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar