Tuunikala kriis

104. päev 20 °C, Elverum

Lõpuks on suvi ka Norrasse tee leidnud ning otsustasin seda kohe jalutuskäiguga tähistada. Loomulikult tahtsin ma minna saarele, sest see on endiselt mu lemmikkoht siin Elverumis, aga saar oli lukus. Laupäeval otsustati saar ja linnarahvas üksteisest tabalukkudega eraldada. Kahtlustan, et seal oli mingi üritus, mille tarbeks see kinni pandi. Ma polnud ainuke, kes pettunud näoga üritas aru saada, mis toimub. Norrale omaselt ei ole siin kombeks ka mingit teadet jätta, kui kinni siis kinni ja pole sinu asi, miks kinni on. Sama oli ükspäev ka poega, ei mingit teadet, et pühade tõttu suletud on.

Tulge külla!

Jalutasin siis tagasi, aga enne mõtlesin, et lähen uurin, kas teisel pool jõge on veel tuunikala, sest minu pool jõge on mõlemas poes otsas. See konserv (tuunikala filee õlis) on viimased kuu aega maksnud umbes 0,20€, mis on ikka äärmiselt odav. Kuna ma muid lihatooteid väga osta ei jaksa, siis on see mul põhiline asi, mida võileivale panen. No ja nüüd on otsas, igalt poolt, linn on tühi sellest kalast. On muidugi kallimaid alternatiive, aga on ikka suur vahe, kas maksad selle konservi eest 0,20€ või 2€. Arvan, et kohalikud ostsid seda endale kastidega koju, sest mine sa tea, millal hind jälle tõuseb. Siin tõesti hinnad kõiguvad ja ma ei ole aru saanud, millest see tuleb. Vabalt võib mingi toode olla järgmisel päeval kas poole kallim või poole odavam ja tegu ei ole mingite erihindadega.