pühapäev, 22. mai 2016

Amanda lahkumispidu ja esimene intriig

119. päev 13 °C, Elverum

Amandal on kool läbi ja juba neljapäeval läheb tagasi Soome. Erinevalt minust tuli tema siia juba eelmise aasta augustis ning arvatavasti on tal sellevõrra imelikum ka ära minna. Loomulikult suutis ta endale ka norrakast poiss-sõbra hankida, nii et üsna kurb saab tal see lahkumine olema. Igatahes korraldas ta meile selleks puhuks tagasihoidliku olemise, mis küll lõpuks enam nii tagasihoidlik ei olnudki. 

Alguses meid palju polnudki, sest minu kursuse inimesed on kõik kuskil ilma peal laiali ja kohalikke ta kas ei kutsunud või need ei tahtnud tulla. Kohe alguses pisteti pihku pits Minttut, sest noh, Amanda on siiski Soomest. Millegipärast  läheb see jook naistele paremini peale kui meestele, kuigi tegu on üsna kange kraamiga. Mõnda aega sai nautida rahulikku kulgemist kuni ülakorruselt neli Norra tüdrukut ühinesid. Need ei oska muud moodi olla kui ainult tugeva tümaka saatel. Mobiil lükati kõlarite taha ja volüüm keerati põhja. Tundsin, kuidas enam olla ei suutnud, tärin tuli sisse ja pea tahtis plahvatada. Teiselt poolt lauda üritasid inimesed minuga suhelda, aga ma ei kuulnud mitte midagi. Mitu korda küsiti, kas mul ikka kõik OK on, ju siis oli näost näha, et ma väga ei nautinud. 

Üks hetk läks jubedaks endeldamiseks ja mingi hetk lükati elekter välja. Osad laelambid küll põlesid, aga seinakontaktidest voolu ei tulnud, samuti ei olnud duširuumis valgust. Kellelgi vist sai veel piir ületatud. Kui lõpuks elektri tagasi saime, siis nägin ka seda kaost, mis need samad tsikid WC-s olid korraldanud. Neil toimus seal vist mingi suuremat sorti meikimisralli, sest põrandad ja seinad olid puudriga kaetud ning kraanikaussi oli vist ripsmetušiga harjata üritatud. Köögipõrand kleepus ja tühi taara vedeles maas. Ma olen muidugi üks väheseid ka, kes siin sokkis käib, muidu siin külla minnes väga jalatseid ära ei võeta, seega kedagi ei koti ka mingi lägane põrand. 

Kuna siin enam muusikat kuulata ei saanud, otsustati minna baari ja ikka sinna Lokketisse, mis tegelikult kellelegi ei meeldi, aga mujale ka väga minna pole. Läksin minagi. Istusime kuskile lauda ja vingusime kui mõttetu koht see on. Tutvusin taanlastega, kes arvasid, et mu emakeel on vene keel. Mind ei aja absoluutselt närvi see, et mind venelastega ühele pulgale seatakse, aga ma ei salli rumalust. Inimesed võiks ikka teada, mis keeli nende lähiriikides räägitakse. Ma ei eeldagi, et keegi Zimbabwest või Tšiilist peaks teadma, et selline riik nagu Eesti üldse olemaski on, aga üks taanlane või norrakas võiks küll paremini kursis olla. Puhtalt silmaringi teema ja ma ei suuda selliste inimestega pikalt suhelda, kes sedasi pimedusega löödud on. Võimalik, et ootan inimestelt liiga palju, aga las ma siis ootan. 

Ja nalja kah. Meie kreeklasest korterinaaber Zoi oli ükspäev Solinit leivaga visanud. Tüli olevat alguse saanud juba kunagi varem, siis kui meile duširuumi sipelgad ilmusid. Zoi olevat selle peale nii endast välja läinud ja siis sipelgaprobleemis Solinit süüdistanud. Millegipärast arvab Zoi, et Solin on siin selleks, et tema olmeprobleeme lahendada. Et kuna Solin on norrakas, siis tema ka likvideerigu sipelgad. Solin siis muretses mingi majakese, aga sellest polnud abi, mille peale Zoi õiendas, et Solin asja piisava tõsidusega ei võta ja mis inimene ta üldse on jne. See oli siis algus. 

Järgmine asi, mille eest Solin, kes on kõige rahulikum ja rõõmsameelsem inimene üldse, piki päid sai, oli see, et Zoid sellele Fårikåli õhtusöögile ei kutsutud. Ei suutnud ta leppida sellega, et sinna ainult lähemad tuttavad kutsuti ja olevat jubedaks sõnelemiseks läinud, nii et üks hetk Zoi siis leiva Solini poole teele saatis. Seejärel oli jutt koristamisele läinud ja nüüd me siis teame, miks Zoi ei korista. Ta lihtsalt arvas, et elab hotellis ja keegi teine peab tema eest koristama, näiteks majahaldur. Solin siis seletas talle rahulikult, et me elame ühiselamus ja igaüks peab ikka ise enda järgi koristama, mille peale Zoi ütles, et tema ei oska ja Solin õpetagu. Solin ütles, et tal ei ole aega sellisteks asjadeks ja üldse, miks peaks tema 34-aastast naist koristama õpetama. Selle peale läks Zoi veel rohkem närvi ja viskas teda järgmise ettejuhtuva toiduainega. Nüüd on igatahes tüli majas ja need kaks omavahel ei suhtle. Zoi põrnitseb Solinit vihase näoga ja Solin väldib ühisruumidesse ilmumist kui Zoi seal parasjagu midagi asjatab. Ma ei saa midagi parata, aga no nii naljakas on, lihtsalt ei suuda uskuda, et üks täiskasvanud naine teist toiduga loopima hakkab.