Eilsest

98. päev 7 °C, Elverum

Midagi erakordset kirjutada ei olegi. Saime Nico juures kokku, kes elab kõrvaühikas. Terves majas käis möll ning ühest korterist kostis kõva laulu, sest norrakatele ikka meeldib täis peaga laulma kukkuda. Joodi alkoholi, kuulati muusikat, mingi hetk ühinesid Amanda, Solin ja Therese, kes olid end sädelevate kinkepaeladega ehtinud, ikkagi vappu. Uurisime, kas teistel ka see 30. aprill mingi eriline päev on, aga olime vist ainsad. Norrakatel on 1. mai samuti riiklik püha ja eelneval päeval pidutsetakse lihtsalt selle pärast, et järgmine päev vaba on, muidu olevat see vist miskine töölisrahva püha nagu meil omal ajal.

Pidu

Üks hetk ühinesid meiega need alumise korteri lauluvennad, kõigil seljas Norra lipuvärvides tunked, suurelt Norway peale kirjutatud. Soomlased rääkisid, et neil kannavad riigisümboolikaga rõivaid ainult mingid kahtlased tegeleased. No Eestis oled automaatselt nats kui julged endale Eesti lipu külge kleepida. Igatahes on norrakad üsna usinad kasutama riietel enda lippu, mis on minu arust täitsa tore. 

Paar tundi olime seal ja siis läksime linna. Vihma sadas ja kõik olid läbimärjad. Tahtsime minna sinna diskoteeki, aga uksel küsiti 100 NOK, mida me keegi maksta ei soovinud, seega läksime hoopis Lokketisse, kust osad omakorda veel edasi Basementi läksid. Rääkisin ühe Norra tüübiga juttu, kes õpib minuga ühes koolis sporti ning kuna ta elab kõrvalühikas ja meil kodutee ühine oli, siis läbi paduvihma tulime koos tulema. Uksel küsis, et kas minu või tema poole, ütlesin, et ei kummagi. Ei teagi, millest ta järeldas, et see õhtu kuidagi jätkuma peaks. Ei imesta, et Norra üheöösuhete poolest maailmas esikohal on, sest siin ollakse valmis igaühega, kellega paar sõna vahetatud, ühte heitma.