Karini ärasaatmine

91. päev 6 °C, Elverum

Mingi ime läbi suutis Amanda selle ürituse tarbeks meile Basementi sebida. See on siis see baar, kus peamiselt tudengid käivad. Karin ise ei teadnud asjast midagi, tema arvas, et teeb ise meile peo ja kutsus meid samal õhtul kella üheksaks hoopis Kristiina juurde. Ega ma täpselt ei teagi, mis valega Kristiina ta lõpuks sinna keldrisse sai, aga umbes pool kaheksa nad kahekesi jõudsid. Saime kõik koos surprise öelda ning pidu võiski alata. Kinkisime talle Norra lipu, kuhu kõik midagi mälestuseks kirjutasid. Mõned aktiivsemad tegid talle ka raamatu ja video, aga mina olen sellistes asjades nõrk, seega piirdusin lausega lipul. 

Kingitus

Alkoholi joodi kõvasti ja nii mõnigi pingutas kergelt üle, sest aegajalt oli WC-s käies kõrvalt kabiinist teatud helisid kosta. Tantsiti kõvasti ja isegi mina tegin seda umbes kahe loo jagu. Kõik olid ülevas meeleolus ja sai kõvasti juttu puhutud. Meenutasime seda esimest õhtud kui kõik üksteist esmakordselt nägid ja nii mõnigi rääkis, et kahetseb, et liiga palju aega oma toas on veetnud ja oleks ikka rohkem pidanud seltsielu elama. Ega ei ole enam kellelgi seda aega siin Norras pikalt jäänud, 16. juunil on viimane eksam ja enamus meist peale seda ka koju lähevad. Inimesed on täitsa omaks saanud ja isegi minusugune introvert on kenasti seltskonda sulandunud. Ei oleks uskunud, aga hakkan vist isegi seda aega siin natuke taga igatsema. Õnneks on mul Tartus siiski midagi, mida ma rohkem igatsen, seega väga kurb ma ära minnes ei ole. 

Keldrist lahkudes hüppasin veel Lokketist läbi, sest polnud ka seda kohta kaua külastanud, rääkisin veidi kohalikega ja tulingi koju ära. Oli tore õhtu ja täna muidugi annab kergelt tunda. Nüüd peab jälle end koolilainele seadma, sest kohustused kutsuvad.