teisipäev, 26. aprill 2016

Kanuumatka ootuses

93. päev 10 °C, Elverum

Esimene loeng oli koos Norra tudengitega ning teemaks heuristilised lõksud rekreatsioonis. Ehk siis rääkisime sellest, miks ikkagi lõppevad paljud ettevõtmised looduses tihti õnnetustega ja isegi surmaga ning seda vaatamata sellele, et neisse sattunud inimesed eelneva kogemusega on. Gaute enda üks sõber jäi aastaid tagasi suusatripil laviini alla ja sai surma. Kuigi tüübil oli eelnevalt palju kogemusi ning ta oli läbinud ka laviinikoolituse, alahindas ta ohtu.

On mitmeid põhjuseid, miks inimesed otsustavad riski peale välja minna. Näiteks ei taheta ülejäänud seltskonna silmis allaandjana näida või mäkke tõustes on iga hinna eest vaja tippu jõuda, kuigi jaks on juba ammu otsas. Usaldatakse liialt juhti ning ei soovita ise otsuseid vastu võtta. Samuti on põhjuseks see, et tihti on mingiks ettevõtmiseks suur hulk raha magama pandud, sõidetud teise maailma otsa ning kui siis ilm ei soosi seda tegevust või ilmneb mõni muu takistus, siis nui neljaks soovitakse see asi ikkagi ära teha, sest tekib tunne, et kas nüüd või mitte kunagi. Pean tunnistama, et on endalgi ette tulnud, et matkal mingi häda ilmnemisel ma suu kinni hoian. Kuidagi ei taha teiste tuju ära rikkuda ning siis kannatadki hambad ristis ja teed selle asja lõpuni kaasa. Pani natuke mõtlema küll.

Ülejäänud päeva planeerisime kolmepäevast kanuumatka, mis saab alguse esmaspäeval. Jagunesime jälle neljastesse gruppidesse ja seekord ma ei ole oma seltskonnaga kuigi rahul, sest kahega ei ole ma peaaegu üldse suhelnud ning kaks neist ei ole mulle kuigi head muljet jätnud. Aga võib-olla ei meeldi mina neile ka, nii et eks tuleb üle elada. Rohkem valmistas mulle meelehärmi see, et jälle tuleb kulutada raha asjadele, millega ma arvestanud ei ole. Näiteks peab igaüks ostma 5 meetrit köit, sest telke meile seekord ei võimaldata ning peame endale ise presendist varjualuse ehitama. Samuti peame kaasa ostma lõkkepuud, sest viibime soisel alal, mis tähendab seda, et surnud puu on lihtsalt pehkinud ning ei põle. Lisaks suured prügikotid, et oma varustus veekindlaks teha, kütus põletitele jne. Mul on lihtsalt iga sent nii arvel, et jah, isegi prügikottide ostmine lööb eelarve lõhki.

Liigume mööda Kynna jõge ning lisaks matkale läbime ka mitmeid koolitusi. Üheks on näiteks T-rescue, mis tähendab seda, et peame kõik riietega ujuma minema. Ei mingit teoreetilist õpet, kõik tuleb kohe reaalselt järele teha. Veetemperatuur on 4-6 kraadi. Selletarbeks anti samuti nimekiri, mida vaja oleks. Näiteks kaks paar villast pikka pesu, et ühega siis ujud vees ja teise tõmbad hiljem selga. No ma ei hakka endale selleks üheks korraks veel teist paari ostma, isegi kui mul oleks selleks raha. Veekindlad võimalikult ümber keha riided, soovitavalt softshell. No ei ole raha. Jalatsid, soovitavalt veejalatsid, näiteks sukeldumiskingad jne. Väga masendav. No ei olnud sellest kõigest enne siiatulekut kuskil juttu. Teadsin küll, et toimub kanuumatk, kuid et me sellega seoses ka erinevaid õppuseid, mis eeldavad varakevadel vees olemist, läbime, seda ma ei teadnud. Eks tuleb siis olemasolevatest asjadest midagi kombineerida. Mingid spordijalatsid pean küll muretsema endale, need vähemalt kuivavad kiirelt.

Nüüd aga hakkan oma koolitöödega tegelema, sest ega need portfooliod end ise kirjuta. Eile olin ka tubli ja õppisin norra keelt, aga sellega pean homme veel edasi tegelema.

Kommentaare ei ole: