Tagasi Elverumis

66. päev 5 °C, Elverum

Raske on end jälle kirjutamise lainele saada ja tegelikult läks üldse natuke meelest ära, et mul miskine blogi ka kuskil on. Eestis aeg lendas ja väga nagu ei tahtnudki tagasi Elverumi tulla, aga siin ma taas olen, istun oma laua taga ja üritan midagi kirja panna. Lumi on kadunud ja igalt poolt on laga välja sulanud. Lumememmest on ka ainult hunnik järgi ning porgand ilutseb keset seda. Duširuumi on siginenud sipelgad ja köögipõrandat ei ole suvatsenud keegi liivast puhastada. 

Siiajõudmine läks suhteliselt valutult ja kui minnes ei soovinud keegi mu dokumenti kordagi(!) näha, siis täna sain seda suisa kaks korda näidata ning ka koti pidin avama, sest kaks latti suitsuvorsti äratas neis veidi kahtlust. Lennuk oli uus ja puupüsti täis. Käsipagasiga läks taas hästi, see ületas nii lubatud mõõtmeid kui ka kaalu, aga kedagi õnneks ei huvitanud. 

Ega ma seal Eestis suurt midagi asjalikku ei teinud ja ei olnud plaaniski, aga kui olin mõned päevad juba Tartus olnud, sain e-maili, et 1. arprilliks on vaja järgmine portfoolio kirjutada. Ütlen ausalt, see veidi rikkus mu puhkust ja kuigi ma selle koolitööga seal väga kaugele ei jõudnud, siis mõtlema pidin ikka sellele pidevalt. Ega muidu ei olekski vast hullu, aga eile õhtul sain järjekordse kirja, et eksam, mis on samuti 1. aprillil, koosneb kahest osast (tegelikult lausa kolmest) ning esimese kirjaliku osa tähtaeg on (oli) täna kell 8 õhtul. Ma kirjutasin seda lennujaamas ja bussis ning viimase lihvi andsin veel koju jõudes ja mingi ime läbi ma selle valmis sain. 

Eksam ise näeb välja selline, et pidin koostama 45-minutilise kava, kus ma õpetan algajaid ja lapsi vabatehnikas suusatama. See peab olema lõbus ja mänguline ning sisaldama kõiki didaktilise relatsioonimudeli elemente. Ma ei oska isegi õieti suuskadega uisku lasta, sest kui me seda siin õppisime, siis oli ilm vesine ja me tegime seda uiskudega mitte suuskadega, aga õnneks on olemas youtube. Täna siis pidingi selle kirjaliku osa ära saatma ja ülehomme Budoris pean seda asja reaalselt tegema. Iga üks meist sai pileti erineva ülesandega ja kordamööda siis esitleme üksteisele oma kava, mis tähendab seda, et tuleb üks pikk päev õues. Loosiõnn ei olnud minu poolt ning olen esimene, kes alustab, mis tähendab seda, et ma ei saa isegi harjutada enne. Hindab meid kaks inimest ja 4. aprilliks on vaja saata veel üks kirjalik osa, mis on põhimõtteliselt uurimistöö põhjamaade talispordi ajaloo kohta ning alles siis on aine läbitud ja punktid käes. 

Kuidagi kuhjusid nüüd need asjad kõik ja natuke nagu vähe aega anti selleks eksamiks ette valmistuda. Ja jälle ma pean planeerima midagi niimoodi, et ma päris täpselt ei tea, milline see koht on, kus ma seda läbi viin. Teisipäeval läheme mägedesse ja tuleme tagasi reedel ning ka sinna on vaja mingi kava koostada. Aga mis seal ikka, hoian meele rõõmsa ja katsun mitte läbi põleda.