Mõnus koolipäev

54. päev -2 °C, Elverum

Tänane teema oli flow. Kindlasti olete kogenud sellist asja, et näiteks autoga või jalgrattaga sõites või kasvõi niisama kõndides avastate üks hetk, et ei mäleta viimast kahtekümmet minutit. See ongi flow. Minul juhtub seda sageli ja tihti ma ei mäleta, mis teed pidi näiteks koju läksin. Täiesti kaine peaga kusjuures ja siiani olin seda nimetanud autopiloodiks. Tuleb välja, et sellest on lausa omaette teadus tehtud. Ekstreemsportlastel esineb seda näiteks äärmiselt tihti.

On mitmeid päästikuid, mis selle esile kutsuvad ja tavaliselt toimub see siis kui inimene on oma tegevuses nii sees, et aeg ja ruum tema ümber lihtsalt kaovad. On olemas keskkonnast tingitud päästikud, psühholoogilised päästikud, sotsiaalsed päästikud ning loovusest tingitud päästikud. Ka see on flow kui mõne äärmiselt meeldiva inimesega aega veedad ja järgmine hetk avastad, et 5 tundi oleks kui minutiga möödunud. 

Väga huvitav teema oli ja proovisime seda kohe ka endil esile kutsuda. Gaute käskis meil laudadele ronida ning laualt lauale astuda, kõndisime seal, enamusel saapad jalas ja täisvärk. Mina olin sokkis, sest mulle meeldib koolis sokkis olla. Lõpetuseks tegime veel laua peal seistes kükke ja loomulikult aeti ka üks kohv kellegi riietele, ikka juhtub. Ma ei kujutaks sellist asja ausalt öeldes Maaülikoolis väga ette. Aga noh, see on siin rohkem spordikool ka, kuigi kõrgkool. Igatahes mulle meeldib. 

Reedel on meil kolmas praktikapäev, seega anti pool tundi aega, et seda ette valmistada. Selle ajaga muidugi väga kaugele ei jõudnud, nii et homme hommikul jätkame seda siin minu elutoas. Sellel korral õpetame lapsed kaarti lugema ja kompassi kasutama. Arvatavasti korraldame neile mingi aaretejahi sarnase asja, sest on igatahes lõbusam õppida kui sellega ka mingi fun kaasneb. Ühtlasi peame neid informeerima sellest, et nad 17. märtsil meiega metsa lähevad ja seal ka ööbivad. Loodan, et see liiga suure šokina neile ei tule. Mina nendega kahjuks ei ühine, sest olen sellel ajal Eestis.

Koolipäev lõppes suusatamisega ja täna õppisime klassikalist stiili. Suusatasime metsa, viskasime kepid lumme ja tegime erinevaid harjutusi. Enne testisime veel vaha olemasolu ja vajadusel lisasime seda. Väga vilets on suusatada kui pidamismääret all ei ole, eriti mäest üles. Hea uudis on see, et ukrainlased oskavad lõpuks suusatada, saavad kenasti mäest üles ja ei pista enam kiljuma kui on vaja mäest alla laskuda. Harjutamisruumi veel on, aga väga tubli saavutus mu arust. Rõõm oli ka nende endi nägudel. 

Võimlevad

Vahatavad

Ootavad

Täna toimus metsas jälle meeletu laskmine, viimasel ajal on seda jube tihti. Norra nagu valmistuks mingiks suuremat sorti sõjaks. Olen juba varem kirjutanud, et sõjaväelastel meie kooli taga laskeharjutusala on ja see on ikka väga lähedal nendele suusaradadele. Nägin ka ühte värsket hülssi rajal vedelemas ja see tundus juba natuke imelik. Keegi on kas väga mööda lasknud või need lendavadki sinna kuhu ei peaks. 

Väga hästi on siin need lasud kosta