Kaks kuud Norras

60. päev 2 °C, Elverum

Kui täna kooli jõudsin, oli koolipäev juba läbi. Hilinesin 10 minutit ja just oli mingi naisterahvas oma jutuga ühele poole saanud. Hiljem sain teada, et tegu oli psühholoogiga, kes ühtlasi teeb ka koostööd kirikuga ning käis meile rääkimas, et kui tunneme, et elu siin Norras liiga keeruliseks või raskeks läheb, siis tema on see, kelle jutule võime minna. Arvasime, et kell 10 algab järgmine loeng ja jäime ootele, aga ei toimunudki enam midagi, kuigi tunniplaan näitas, et koolipäev kestab neljani. Kirjutasime Gautele facebooki, et mis värk on ja siis tuli välja, et polegi mingit värki. Vabandas, et nõnda välja kukkus ja ütles, et kasutaksime seda aega, et teha detailne plaan selleks ja järgmiseks reedeks kui taas kohalikus koolis praktikat teeme. Homse koha peal oli tunniplaanis samuti kool kella neljani, kuid tegelikult ei toimu ka homme midagi. Norra keel küll on, aga see on eraldi teema. 

Umbes kaheteistkümneni arutasime, kuigi suurema osa ajast ajasime niisama loba ja siis läks igaüks isesuunas. Mina läksin üle pika aja teisele poole jõge Namibiasse, kust endale 8€ eest paar riidehilpu soetasin. Koduteel käisin Amfi kaubanduskeskuset läbi, et endale veidi süüa osta ja nägin, kuidas seal parklas parasjagu Tivolit üles seati. Mäletate, ma nägin eelmisel nädalal unes, et Elverumi tuli rändtsirkus ja no see nägi täpselt selline välja nagu see Tivoli ja kui suur on tõenäosus, et mingisse Elverumi tuleb keset talve rändav lõbustuspark. Väga veider igatahes, aga ma olen ennegi unes asju ette näinud. 

Superheroes

Scream is OK

Freestyle

Olen siin nüüdseks juba kaks kuud olnud ja võib öelda, et olen täitsa ära harjunud. Inimesed on omaks saanud ja ka tuba on koduks saanud. Vahel harva avastan ka midagi uut. Täna näiteks leidsin toidupoest -50% riiuli, kust võib leida tooteid, mille säilivus läbi hakkab saama. Erinevalt Eestist on tähtaja lõpuni veel mõned päevad jäänud, seega hea variant endale odavalt süüa saada ja näiteks sügavkülma valmis osta. Kahju muidugi, et nõnda hilja selle avastasin, oleks nii mõnedki eurod juba varem kokku saanud hoida. Teine asi, mille olemasolu ma alles täna endale teadvustasin, on mündiautomaat kassades. Üritasin oma ostude eest metalliga maksta, aga teenindaja ei tahtnud neid vastu võtta, seletas midagi norra keeles ja lõpuks sain aru, et ma pean need mingisse masinasse toppima, mis siis kassapidaja eest neid luges. Eelnevalt oli see sama masin mulle münte ainult tagasi andnud. Iseenesest on tegu mõistliku asjaga, sest ajast, mil ise poes töötasin, on meeles küll need meeletud sendilugemised ning kui järjekord oli pikk, olid ka eksimused kerged tulema.