Viimane praktikapäev

64. päev 3 °C, Elverum

Viimane praktikapäev läks nagu ta läks. Mu lapsed olid täna millegipärast eriti pöörased, nagu oleks erivajadustega gruppi sattunud. Pidevalt oli vaja üksteist togida, kägistada, tirida jne. Vahepeal suruti kätt, peideti üksteise eest pastakaid, siis aeti niisama norra keeles loba. Imestan isegi, et kuidas me lõpuks oma ülesandega ühele poole saime. Täna vaatasime kaardil, kuhu me läheme ning lasime neil ise teekonna valida. Hiljem käskisime põhjendada, miks just selline valik. Koostasime täpse matkaplaani, kuhu nad pidid kirja panema, kes mida kaasa võtab, kus nad magavad, mida söövad, milline on plaan B jne. Natuke rääkisime ka igaüheõigusest ning sellest, et looduses käies endast midagi maha ei tohi jätta. 

Valivad teekonda

Lapsed on muidu sõnakuulelikud ja on näha, et nad austavad oma õpetajaid, lihtsalt neile peab pidevalt meelde tuletama, et nad viibivad tunnis. Jube nihelemine käib kogu aeg ja tähelepanu kipub iga natukese aja tagant ära kaduma. Aga kui neid korrale kutsutakse, siis keegi vastu ei haugu, vaid kõik tõmbavad vaikseks, küll umbes ainult viieks minutiks, aga asi seegi. Tund algab sellega, et kõik tõusevad ilma ütlemata püsti ja istuvad siis kui neile luba antakse. Tund kestab 1,5 tundi ning vahepeal on 5-minutiline paus, mida paljud kasutavad selleks, et endale kuskilt üks pitsalõik hankida. Tund lõppeb samuti püstiseismisega. Ma ei tea, kuidas neil muidu on, aga vähemalt meie tunnis on lastel kaks meesõpetajat ja üks tugiisik. Klassis on ka kolm tähelepanuhäirega last ning kuigi nad tegelikult alluvad üsna hästi ka õpetajatele, siis vahepeal peab siiski ka tugiisik sekkuma. Tema oskab nad maha rahustada ja aitab neid seal, kus vaja. 

Õhtul oli taas norra keele tund, ning iga päevaga sõnavara suureneb. Sõnu olekski vaja kõige rohkem õppida, sest grammatika on suhteliselt lihtne. Minu arust on norra keel isegi inglise keelest lihtsam, aga pead ei julge anda. Kui peaksin siia kauemaks jääma, siis suudaksin selle keele kindlasti lõpuks omandada. 

Täna pesen pesu ja koristan oma tuba, et tagasi jõudes sellise jamaga tegelema ei peaks. Homme istun siit 19.21 rongile, Hamaris istun järgmise rongi peale ning 21.01 olen lennujaamas. Öö veedan seal ning kell 7.00 väljub lennuk. Tartusse jõuan pühapäeval 12.30. Homme kirjutan veel ühe postituse ning siis tuleb pikem paus ka siia, sest ausalt öeldes vajan puhkust ka kirjutamisest, eriti, et viimasel ajal ei olegi nagu suurt midagi öelda olnud. Ah jaa, õues on kevad, päike kütab nii mõnusasti, kõik tilgub ja linnud laulavad. Kui tagasi jõuan, siis on arvatavasti ka lumi kadunud.