143. päev 17 °C, Elverum
Ja ongi kool läbi. Tunne on kirjeldamatu ja koju kõndides ei saanud irvet eest ära. Mõtlen, et mida need sõjaväelased võisid mõelda kui neist mööda kõndisin. Olen ka varem kirjutanud, et kooli kõrval sõjaväebaas asub ning neil pidevalt mingid õppused on. Täna passisid nad kuulipildujatega aia ääres liivakottide taga ja natuke kummaline oli sealt mööda kõndida, sest nad uurisid mind nagu ma oleks mõni sissetungija, keda on vaja kahjutuks teha. Aga ega see mu naeratust eest ära võtnud.
Eksam läks hästi - paremini kui eelmine - ja oleks läinud ülihästi kui see inglise keel mul nii konarlik poleks. Nii palju oli rääkida, aga pidevalt jäin toppama, sest no ei tule sõna meelde. Pärast eksamit tulid muidugi kõik sõnad meelde. Aga ma olen rahul, õhkkond oli meeldiv, tegime nalja ja tänu sellele läks ka närvis olek üsna ruttu üle.
Koju tulles ootas mind postkastis teade pakist, nii tore veel enne minekut üllatusi saada. Tere, Mari-Ann! Nüüd siis veel viimased toimetused ja vähem kui 48 tunni pärast olen Tallinna lennujaamas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar